Monument ohus: Ternitzi hüppetorn on väljasuremise äärel!
Rudolfsheim-Fünfhaus: Vaidlus Ternitz Parkbadi sukeldumistorni üle – säilitamine või lammutamine? Eksperdid ja kodanikualgatused nõuavad kaitset.

Monument ohus: Ternitzi hüppetorn on väljasuremise äärel!
Ternitzis on arhitektuuripärand ohus. Muljetavaldav 10-meetrine tuukritorn, mille on projekteerinud Roland Rainer – üks Austria kuulsamaid arhitekte, kes vastutab ka Wiener Stadthalle ja ORF-i keskuse eest – ähvardab peagi lammutushaamri ohvriks langeda. 10. novembril on Ternitzi vallal kavas langetada otsus hüppetorni ja ujula lammutamise kohta. See projekt tekitab suurt muret arhitektide ja kultuurihuviliste seas.
Kui linna plaanid lähevad plaanide kohaselt, saaks 2020. aastast tõsiste kahjustuste tõttu suletud tuukritorni lammutada 115 000 euro eest. See võib potentsiaalselt säästa tegevuskuludelt 50 000 eurot aastas. SPÖ abilinnapea Peter Spicker toob aga välja, et torni terasarmatuur on kohati näha, mis viitab renoveerimismeetmete kiireloomulisusele. Kogu renoveerimine läheks maksma 3,2 miljonit eurot – see summa ei tundu linnale jõukohane.
Vastupanu kasvab
Rohkem kui 80 arhitekti ja institutsiooni, sealhulgas Austria Arhitektuurifond ja Monumentide Kaitse Initsiatiiv, on pühendunud tuukritorni säilitamisele. Peate silmas "osalist kaitset", mis pakuks basseinile mälestise säilitamise mõttes vähemalt teatud kaitsetaseme. Kuid föderaalne monumentide amet väljendab muret: see, mida Rainer kunagi kavandas, võib algse struktuuri tõsiste muudatuste tõttu kaotada piisava monumendi tähtsuse. Peen piir säilitamise ja triviaalsuse vahel.
Hüppetorni päästmise initsiatiiv leiab toetust ka kodanikelt, kes ei näe tornis mitte ainult ujumisrajatist, vaid ka osa oma kultuurimaastikust. Välibasseini, mille projekteeris samuti Rainer, peetakse oluliseks arhitektuuriteoseks.
Pilk tulevikku
Ternitzi linnal on platsi kasutamise osas juba uued plaanid. Ikoonilise sukeldumistorni taastamise asemel ehitatakse parki kaasaegsed vaatamisväärsused, näiteks padeliväljak. See vaatenurga muutus näitab, et mitte kõik linnas ei hinda ajalugu ja arhitektuuri ühtemoodi.
Eelseisvad otsused võivad määrata mitte ainult hoone saatuse, vaid ka linna kultuurimälu, kus ajaloolised struktuurid on tihedalt põimunud inimeste identiteediga. Märgid viitavad vastupanule – ja lähipäevad näitavad, kas arhitektuuripärandit õnnestub säilitada või seatakse prioriteediks kaasajastamine. Ternitzis jääb see põnevaks!