70 aastat tagasi: Euroopa postiljonid võitlevad Prateris võidu nimel!

70 aastat tagasi: Euroopa postiljonid võitlevad Prateris võidu nimel!

Viin, koht, mis on minevikus kogenud palju spordisündmusi, oli 70 aastat tagasi väga erilise võistluse toimumispaik. 1955. aastal toimus WAC väljakul kuulsas Prateris kuues rahvusvaheline postiljoni võistlus, millel võistles umbes 50 postiljonit kümnest Euroopa riigist. Osalejad pidid oma originaalvormis läbima 15 kilomeetri pikkune distants, sealhulgas iga postiljoni imagot iseloomustav raske nahkkott. Selle ebatavalise sündmuse dokumenteeris “Austria Wochenschau”, mis oli kinodes kuni 1982. aastani, ja seega saame sellele ajaloolisele sündmusele pilgu heita ka täna.

Sellel võistlusel oli silmapaistev sportlane Åke Söderlund Rootsist, kes võitis võistluse muljetavaldava ajaga 1 tund, 25 minutit ja 48 sekundit. See polnud mitte ainult tema kolmas järjestikune võit, vaid ta oli ka märkimisväärne elukutseline sportlane, kes võistles 1952., 1960. ja 1964. aasta olümpiamängudel kõndimises. 185 cm pikkuse ja 73 kg kaaluva Söderlund oli üks oma aja parimaid kõndijaid. Tema sportlaskarjäär näitab, kui kaugele kõndimist tunnustatakse kergejõustiku olümpiaalana.

Åke Söderlund: Rekordite inimene

11. aprillil 1925 Stockholmis sündinud Åke Wilhelm Söderlundi peetakse sageli üheks oma ajastu silmapaistvamaks kõndijaks. Lisaks olümpial osalemisele võib ta tagasi vaadata mitmetele kordaminekutele Euroopas, sealhulgas arvukatele medalitele kepikõnnivõistlustelt. Huvitaval kombel oli ka tema kaksikvend Erik Söderlund eliitkõndija, mis näitab peres mõningast annet. 1964. aastal tuli Åke Söderlund olümpiamängudel 20 km jooksus 18. kohale, IAAF-i World Race Walking Cupil võitis ta aga 50 km jooksus kaks medalit – tema tugevusest räägib ka pronks 1961. aastal.

Kõndimise distsipliin ise on aastate jooksul läbi teinud huvitava arengu. 50 km kõnnist sai olümpiavõistlus juba 1932. aastal, millele järgnes 20 km käimise kasutuselevõtt aastal 1956. Kõndimine on eriline spordiala, mille puhul tehnilised reeglid nõuavad maandumisel ranget kontakti maapinnaga ja esijala sirgendamist. Need reeglid muudavad kõndimise nõudlikuks distsipliiniks, mis on kergejõustikus kõrgelt hinnatud. Sellegipoolest ei ole kõndimine katsumusteta: reeglite rikkumine võib kaasa tuua diskvalifitseerimise ning reeglite järgimise jälgimine on sageli täis probleeme.

Tagasivaade erilisele traditsioonile

Prateris toimuv sündmus ei sümboliseeri mitte ainult postiljonide võistlusvaimu, vaid illustreerib ka Euroopa spordikultuuris käimise traditsiooni. Kuigi spordimaastik on viimase 70 aasta jooksul muutunud, on kõndimine olümpiaalana endiselt aktuaalne. Uute võistlusdistantside ja kategooriate kasutuselevõtuga, nagu näiteks käimismaraton, mis peetakse 2024. aastal Pariisis segateatejooksu osana, näitab see distsipliin, et see jääb dünaamiliseks ja kohandub tänapäevaste sportlike väljakutsetega.

Postimehe võidujooks on seega midagi enamat kui lihtsalt spordiüritus. See on osa Viini ajaloost, mida ei tohiks unustada. Toonased osalejate jalajäljed ja eriti Åke Söderlundi saavutused võiksid juba olla inspiratsiooniks tulevastele sportlaste põlvkondadele.