Viini betooni aare: Greenpeace mõistab hukka kõige hallemad alad!

Viini betooni aare: Greenpeace mõistab hukka kõige hallemad alad!

Tänavune Greenpeace'i negatiivsete auhindade jagamise tseremoonia toimus 9. septembril 2025 Kunsthalle Exnergasse'is. Auhind, mida tuntakse kui "Austria betoonaardeid", antakse liidumaade kõige vähem soovitavatele betoonipiirkondadele. Viinis pälvis kogu Neu Marxi piirkond auväärse tunnustuse kui kõige hallima betooni aare. Hääletusel osales üle 22 000 osaleja, mis rõhutab avalikkuse kõrget tähelepanu pinnase katmise teemale. Bregenzi auhinna võitja Symphonikerplatz krooniti samuti soovimatuks betoonist aardeks. Nagu vienna.at teatab, said iga liidumaa negatiivse auhinna võitjad kuldse nokkahaamri.

Auhinnal on ka tõsine taust: selle eesmärk on juhtida tähelepanu vajadusele alasid lahti tihendada ja rohestada. Greenpeace'i mullakaitseekspert Melanie Ebner rõhutab, et puid ja põõsaid on hädasti juurde vaja. See on vajalik ökoloogilise olukorra parandamiseks, kuna vett mitteläbilaskvad pinnased põhjustavad järgmist: Vihmaveel on raskem nõrguda, mis mitte ainult ei alanda põhjavee taset, vaid suurendab ka üleujutusohtu. Samuti põhjustab tihendamine mulla viljakuse kaotust ja gaasivahetust atmosfääriga. See kõik ei avalda mõju mitte ainult mikrokliimale, vaid ka looduse ja inimeste tervisele.

Pinnase tihendamine kui pakiline probleem

Arutelu pinnase tihendamise üle kasvab, sest ökoloogilised tagajärjed on märkimisväärsed. Selle järgi Föderaalne Keskkonnaagentuur Pinnase tihendamine tähendab pinnase katmist õhu- ja veekindlalt, mis rikub looduslikku veeringet. Kui pinnas on kahjustatud, ei kannata mitte ainult taimestik, vaid ka viljakuse eest vastutavad mikroorganismid. Üha rohkem alasid, olgu see siis asulate, transporditeede või vaba aja veetmise jaoks, betoneeritakse. Saksamaal on nüüdseks asustus- ja liikluspiirkonnad hõivatud 14,6% kogupindalast ning trend jätkab tõusu.

Värske uuring näitab, et praegu kasutatakse igas sekundis kuni kaheksa ruutmeetrit maad. Pindade tihendamise vajadus uusehituses võib lühiajaliselt tunduda kaalukas, kuid pikaajalisi tagajärgi on raske lahendada. Seda teemat käsitleb ka föderaalse ehitusinseneride koja president Daniel Fügenschuh. Ta kutsub üles maakasutust ümber mõtlema. Alahinnata ei tohi liigsest maakasutusest tingitud piiratud toiduvarude ja suurenenud üleujutusriskide ohtu.

Kursi seadmine tulevikuks

Greenpeace'i üleskutse läheb selges suunas: maatarbimise vähendamiseks on vaja siduvaid sihtradu. "Me vajame üleriigilist eraldus- ja rohestamisrünnakut," nõuab algatus. Oluline pole mitte ainult uute alade kaitsmine, vaid ka olemasolevate alade säästlik kasutamine. Pinnase kvaliteedi säilitamine mängib keskset rolli, kuna tihendi eemaldamine on keeruline ja sageli seotud suurte kuludega.

Lähipäevil eksponeeritakse Kunsthalle Exnergasse näitust pinnase tihendamise ja mullakaitse teemal. See on planeeritud 9. ja 10. septembriks 2025 ning annab palju teavet varasemate arenduste ja lahenduste kohta ning tõstab teadlikkust selle väärtusliku ressursi kaitsmisest. Lõppkokkuvõttes on ülioluline, et me mitte ainult ei kaasaks loodust oma planeerimisse, vaid annaksime seda ka aktiivselt tagasi.