Süsteemimurdja Floridsdorfis: kool või vangla lastele?

Süsteemimurdja Floridsdorfis: kool või vangla lastele?

Pilk Franz Jonase Euroopa koolile Viini Floridsdorfis näitab kohe, et siin kasutatakse hoopis teistsugust õpetamisstiili. Koolis on loodud mitmeklassiline klass, kus õpetatakse nn süsteemimurdjaid ehk õpilasi, keda isikliku keskkonna kriiside tõttu sageli raskeks peetakse ja kes on sageli juba noores eas kriminaalkorras karistatud. Keskkooli direktor Christian Klar kaitseb seda kontseptsiooni ägedalt. Ta peab nendest õpilastest eraldamist vajalikuks, et võimaldada teistel õpilastel rahulikke tunde. "Peame leevendama survet, et luua positiivne õpikeskkond," rõhutab ta. Puls24 teatab.

Kuid kas klass on tõesti lahendus? Õpetaja Armin Aigner on skeptiline. Ta möönab, et mitmeklassiline klass ei ole kõigi õpilaste jaoks optimaalne lahendus, kuid pole ka “tupiktee”. Pigem näeb ta klassis võimalust kas õpilasi tavatundidesse uuesti integreerida või hilisemaks koolituseks ette valmistada. Väljakutseid ilmestab hiljuti kooli raputanud juhtum: õpilane oli soetanud enesekaitseks relva. Kõigist aruteludest hoolimata kinnitab õpilane Alan, et ta polnud koolis, vaid talle tuldi hiljem järgi.

Taust ja väljakutsed

Süsteemi rikkumiste probleem on keeruline. Käitumisprobleemide all mõistetakse hälbivat käitumist, mida võib sageli täheldada psühhosotsiaalsetes valdkondades, nagu sotsiaalsed oskused ja emotsioonid. Macsenaere & Feist-Ortmanni uuring näitab, et paljud neist noortest kannatavad selliste diagnooside all nagu ADHD, agressiivne käitumine või kiindumushäired ning on pärit stressirohkest perekondlikust taustast. Sageli satuvad nad negatiivsesse suhtlusspiraali abisüsteemidega, mis on sageli ülekoormatud ega suuda pakkuda sobivat raamistikku. Paljudel juhtudel toob see kaasa pideva vahetuse erinevate abiorganisatsioonide vahel ja noorte hoolekandekarjääri ilma tegelike lahendusteta. Kirjeldab individuaalpedagoogikat need murettekitavad ühendused.

Eriti torkab silma see, et mitme klassi klassis käiakse praegu vaid mõõdukalt – kaheksast õpilasest tuli kohale vaid kolm. See näitab õpilaste suurt rahulolematust demarkeerimissüsteemiga. Paljud tunnevad end tavatundides paremini. Sellest hoolimata peab direktor Klar asutuse ja teiste õpilaste turvalisust väga tähtsaks. "Parem on paar kohalkäimist kui üldse mitte midagi," ütleb õpetaja Aigner, kes peab edukaks seda, kui lapsed käivad koolis ega veeda pargis ringi.

Õpilaste vaatenurk

Õpilased ise on rahulolematud ja teatavad oma kriminaalsest tegevusest, et raha saada. Nad toovad isegi ametivõimudelt kirju, mis on seotud kehavigastustega. "Õhk põleb!" ütleb Alan, andes mõista, et igapäevaelu klassis on kõike muud kui tavaline. Segregatsioonisüsteemi tajutakse takistavana, sest see häbistab neid ja ennekõike ei paku nii vajalikku tuge. Klar nendib, et neid lapsi on oluline aidata, et mitte ohustada nende arengut.

Seda asjaolu heidab valgust ka teine ​​teaduslik vaatenurk. Mõiste "süsteemi lõhkuja" kirjeldab noori, kes katsetavad süstemaatiliselt haridussüsteemi piire ja reageerivad sageli nendele piiridele oma käitumises agressiivse või tõrjuva reaktsiooniga. Aktiivsed süsteemirikkujad annavad tunnistust välistest konfliktidest, passiivsed aga satuvad sageli taganemisse ja isolatsiooni. GISO Journal pakub Teave nende eri tüüpide kohta ja selle kohta, kuidas nad tegelevad haridus- ja tugisüsteemi väljakutsetega.

Franz Jonase Euroopa kool on seetõttu võtnud endale kohustuse täita keerukat ja väljakutseid pakkuvat ülesannet. Puls24 aruandlus kooli kohta ei kajasta mitte ainult väljakutseid, vaid ka lootust süsteemi reformida ja aidata noori, keda see puudutab. Lähikuud näitavad, kas kontseptsioon osutub elujõuliseks ja kas õpilasi saab suunata paremasse tulevikku.