Teatri esilinastus Blutbrot: Natside tume põgenemine ilmutas

Teatri esilinastus Blutbrot: Natside tume põgenemine ilmutas

Näidend pimedast minevikust ja natside põgenemise abistamisest on praegu Viini teatri Werkil tähelepanu keskpunktis: andekas autori Miriam Unterthiner “Blutbrot”. 1994. aastal Lõuna-Tiroolis sündinud ja “noore autorina” sündinud Unterthiner toob selle teose lavale meelelahutusliku, kuid samas mõtlemapaneva teatrina. Esietendus leidis aset kaks nädalat tagasi teatris Aachenis ja nüüd põhjustab sensatsiooni Austria esilinastus.

Aga mis on “vereleib”? Tükk tegeleb huumoriliselt tõsise teemaga, mis aitab natside põgenemisel pärast teist maailmasõda põgeneda. Gerhard Bastit, nimega natsi, on nimetatud näitena nende kohta, kes sel ajal põgenesid. Lugu keerleb ka juudi põgenemisteede ümber ja tegeleb sellega kollektiivse süü ja keeldumisega sellega leppimast Lõuna -Tirooli piirkonnas, kus paljud Austria ja Itaalia vahelised inimesed ei tunne, et nad kuuluvad ühegi rahva hulka.

Väga eriline edu retsept

Unterthiner on teinud head tööd: “Blutbrot” ei pälvinud mitte ainult Kleisti auhinna uue draama eest, vaid ta on ka Austria raamatupreemia nimekirjas. See auhind, mis on välja kuulutatud 15. jaanuaril 2025, on väärt 10 000 eurot. Oma keelekunstiõpingute viimase lõputööna andis ta tükile väga erilise puudutuse, mis vaimustas žüriid, kes kirjeldas seda kui poeetilist ja konkreetset.

Lavastus Theatre Am Werkis, kus Tomassilence oli kunstiline juht aastatel 2015–2023, särab koos Stephan Weberi loomingulise lavaga, mis kujutab mägimaastikku, mida tõlgendatakse ka hapukaebana. Koor, mis koosneb viiest Giovanna Bolligeri musta, valge ja roosa kostüümiga näitlejast, toob menetlusele värsket õhku ja ühendab ainulaadselt kooride teatri iroonilise pilguga traditsioonilistele väärtustele.

Ülevaade taustast

Unterthiner ise osaleb sündmustes ja arutab oma autobiograafilist tausta. Ta sai inspiratsiooni vestlustest vanaisaga, kes teadis salakaubaveo marsruute pärast sõda hästi. Sel viisil õnnestub tal viia publik tagasi aega, mil põgenemine ja süü eitamine iseloomustas igapäevaelu.

10. oktoobril 2025 esinev etendus, mis kestab tund aega ilma vaheajata, ühendab tumeda loo humoorikate elementidega ja loob seeläbi silla tänapäevase mäletamise kultuurile. Unterthiner mähib selle nutikalt igapäevaelu narratiivi ja kasutab nutikat subjekti, mida sageli represseeritakse. See ei too mitte ainult sõjajärgsete aastate karmi reaalsuse lavale, vaid ka rotiliinide anonüümsusesse liikunud inimeste saatusi.

Teater mängis sõjajärgsel perioodil olulist rolli, mitte ainult meelelahutuslikult, vaid ka sotsiaalsete konfliktidega tegeledes. Nagu sõjajärgse perioodi ajaloolised teatrietendused, mis sageli toimusid vahetustega etappidel, et käsitleda süü ja vastutust, osutub vereleib ka näidendiks, mis mitte ainult ei pane teid naerma, vaid kutsub teid ka mõtlema.

Programm, mis liigub ja sügavalt puudutab, on end tööl teatris üles seadnud ning “Blutbroti” Miriam Unterthiner järgib nähtamatut teed naeru ja kurbuse, süü ja vastutuse vahel.