Teatri esietendus Blutbrot: selgus natside tume põgenemislugu

Teatri esietendus Blutbrot: selgus natside tume põgenemislugu

Viini Theatre am Werkis on praegu tähelepanu keskmes näidend tumedast minevikust ja natside põgenemisele kaasaaitamisest: andeka autori Miriam Unterthineri “Blutbrot”. 1994. aastal Lõuna-Tiroolis sündinud ja “noore autorina” tunnustatud Unterthiner toob selle teose lavale meelelahutusliku, kuid samas mõtlemapaneva teatritükina. Esietendus toimus kaks nädalat tagasi Aacheni teatris ja nüüd tekitab sensatsiooni Austria esietendus, mille lavastab TomasSilence.

Aga millest "Verileib" räägib? Tükk käsitleb humoorikalt natside põgenemise aitamise tõsist probleemi pärast Teist maailmasõda. Natsinimelist Gerhard Bastit tuuakse näitena nendest, kes aitasid omal ajal põgeneda. Lugu keerleb ka juutide põgenemisteede ümber ja käsitleb seega kollektiivset süüd ja sellega leppimisest keeldumist Lõuna-Tirooli piirkonnas, kus paljud Austria ja Itaalia vahelised inimesed ei tunne end ühegi rahvuse hulka kuuluvana.

Väga eriline edu retsept

Unterthiner on teinud head tööd: “Blutbrot” ei pärjatud mitte ainult Kleisti uue draamaauhinnaga, vaid ta on ka Austria raamatuauhinna nimekirjas. See 15. jaanuaril 2025 välja kuulutatud auhind on väärt 10 000 eurot. Keelekunsti õpingute lõputööna andis ta teosele väga erilise hõngu, mis vaimustas žüriid, kes kirjeldasid seda poeetilise ja konkreetsena.

Lavastus Theatre am Werkis, kus TomasSilence oli kunstiline juht aastatel 2015–2023, särab Stephan Weberi loomingulise lavaga, mis kujutab mägimaastikku, mida tõlgendatakse ka juuretisega pätsina. Viiest näitlejast Giovanna Bolligeri mustades, valgetes ja roosades kostüümides koosnev koor toob etendustesse sõõmu värsket õhku ning ühendab ainulaadselt kooriteatri ja iroonilise pilgu traditsioonilistele väärtustele.

Sissevaade taustale

Unterthiner ise lööb sündmustesse kaasa ja arutleb oma autobiograafilise tausta üle. Ta sai inspiratsiooni vestlustest oma vanaisaga, kes teadis salakaubaveo marsruute pärast sõda. Nii õnnestub tal viia publik tagasi aega, mil igapäevaelu iseloomustas põgenemine ja süüst eitamine.

Tunni ilma vaheajata 2025. aasta 10. oktoobri etendus ühendab sünge loo humoorikate elementidega ning loob seeläbi silla tänapäeva mäletamiskultuuri. Unterthiner mähib selle nutikalt igapäevaelu narratiivi ja kasutab nutikalt ära teemat, mida sageli alla surutakse. See ei too lavale mitte ainult sõjajärgsete aastate karmi reaalsust, vaid ka rotiliini pidi anonüümsusse liikunud inimeste saatusi.

Teater mängis sõjajärgsel perioodil olulist rolli mitte ainult meelelahutuse, vaid ka sotsiaalsete konfliktide lahendamisega. Sarnaselt sõjajärgse perioodi ajalooliste teatrietendustega, mis sageli toimusid süü- ja vastutustunde avastamiseks mõeldud lavadel, osutub ka “Verileib” lavastuseks, mis mitte ainult ei aja naerma, vaid kutsub ka mõtlema.

Liigutav ja sügavalt puudutav programm on tööteatris end sisse seadnud ning Miriam Unterthiner läbib “Blutbrotiga” nähtamatut rada naeru ja kurbuse, süütunde ja vastutuse vahel.