IAEA juht hoiatab: Iisraeli ähvardab katastroofiline rünnak Iraani tuumarajatiste vastu!

IAEA juht hoiatab: Iisraeli ähvardab katastroofiline rünnak Iraani tuumarajatiste vastu!

Lähis-Idas kasvavate pingete keskel Rafael Grossi Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht pöördus tungivalt Iisraeli poole palvega hoiduda Iraani tuumarajatiste ründamisest. Grossi hoiatab, et selline samm võib mitte ainult destabiliseerida sõjalist olukorda, vaid tugevdada ka Teherani otsustavust arendada tuumarelvi.

Grossi ütles, et Iraani tuumarajatised on hästi kaitstud ja võimalik rünnak võib vajada "väga-väga hävitavat jõudu", mis võib lõpuks olla suunatud Iisraeli vastu. Samuti teeb see selgeks, et Iraan tegutseb üha enam läbipaistmatul viisil. Praegu valitseb lünk teadmistes tuumaprogrammi edenemise kohta, eriti kuna Teheran on oluliselt piiranud koostööd IAEAga.

Suurenenud pinged ja ähvardused

Olukord eskaleerus veelgi pärast seda, kui Iraan ähvardas Iisraeli massilise kättemaksuga, kui see tõesti julgeb rünnata Iraani tuumarajatisi. Iraani juhtkonna sõnul on Iraani väed sihikule Iisraeli "salajastele tuumarajatistele", väidetavalt kogudes teavet luureandmete kogumise operatsiooni kaudu. Sõltumatute kontrollimehhanismide puudumise tõttu jääb aga küsitavaks, kas see teave on tegelikult usaldusväärne.

Rahvusvaheline üldsus eesotsas Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja USAga satub järjest suurema surve alla karmistada oma seisukohta Iraani vastu. See toimub praeguse IAEA kohtumise taustal, mis keskendub Iraani varasema tuumategevuse saladusele. Samal ajal peavad USA ja Iraan läbirääkimisi uue leppe üle, et piirata vastuolulist tuumaprogrammi.

Uus leping ja võimalikud sõjalised võimalused

Erisaadik USA president Donald Trump on esitanud Iraanile kirjaliku ettepaneku oma tuumaprogrammi käsitleva kokkuleppe sõlmimiseks. See ettepanek, mida kirjeldatakse kui üksikasjalikku ja vastuvõetavat, annab läbirääkimistele uue tõuke. Nende kõneluste tulemus jääb aga ebaselgeks, kuna Iraan nõuab kirjalikku kinnitust oma õiguse kohta uraani rikastada.

Teine plahvatusohtlik probleem on Iraani uraani tootmise suurenemine, mis on nüüdseks peaaegu relvakvaliteediga. IAEA raportis märgitakse, et Iraanis on praegu ligi 409 kilogrammi uraani, mille puhtusaste on 60 protsenti – sellest kogusest piisaks tuumapommi valmistamiseks, kui seda rikastada 90 protsendini. Rahvusvaheline üldsus on seetõttu sunnitud Iraani programmile vastu astuma, samal ajal kui Iisrael valmistub võimalikeks sõjalisteks valikuteks.

Kuigi diplomaatilised läbirääkimised Washingtoni ja Teherani vahel veel kestavad, on olukord endiselt pingeline ja ettearvamatu. Näib, et mõlemad pooled on jõudnud pöördepunkti, kus diplomaatia ja sõjaline agressioon võivad käia käsikäes. Jääb näha, kuidas olukord areneb ja milliseid meetmeid võtab rahvusvaheline üldsus, et vältida vägivalla edasist ägenemist.