Terrorünnak Taylor Swifti kontserdile: noortele kahtlustatavatele esitati süüdistus
Taylor Swifti Viinis toimunud kontsertidele kavandatud terrorirünnak nurjus. Kohtu all on kaks kahtlusalust.

Terrorünnak Taylor Swifti kontserdile: noortele kahtlustatavatele esitati süüdistus
Saksamaa võimud nurjasid hiljuti plaanitud terrorirünnaku Taylor Swifti kontsertidele, mis pidid toimuma 2024. aasta augustis Viinis. Föderaalprokuratuur esitas süüdistuse Brandenburgist pärit noorele süürlasele, keda süüdistatakse terroriorganisatsiooni toetamises välismaal ja riiki ohustava raske vägivallaakti ettevalmistamises. Praegune olukord tekitab küsimusi radikaliseerunud noorte ohtude kohta globaalse terrorismi ja äärmusluse taustal.
Selle juhtumi peamine kahtlusalune on 19-aastane Viinist pärit mees, kes väidetavalt kavandas plahvatusliku rünnaku Ernst Happeli staadionil toimunud kontserdile. Ta on praegu vahi all, kuni Austrias juurdlused jätkuvad. Kontserdid jäid ära pärast seda, kui võimud said välismaalt saadud vihje kaudu teada eelseisvatest terroriplaanidest, edastab Peegel.
Radikaliseerumine ja selle põhjused
Süüdistatav süürlane oli väidetava kuriteo toimepanemise ajal vaid 15-aastane. Uurimised näitavad, et ta oli terroriorganisatsiooni IS toetaja alates 2024. aasta aprillist ja suhelnud peamise kahtlusalusega 2024. aasta suvel. Teda süüdistatakse araabia keelest pommi valmistamise juhiste tõlkimises ja IS-i lojaalsusvande kirjutamises, millele peamine kahtlusalune alla kirjutas. See toob esile ohud, mis võivad tuleneda noorte radikaliseerumisest, näiteks aastal bpb kirjeldatud.
Süüdistuse esitati ka 18-aastasele Viinist pärit õpilasele, kes väidetavalt töötas kontserdil lavaehitajana. Teda süüdistatakse terroristlikku rühmitusse ja kuritegelikku ühendusse kuulumises ning ta tundis peamist kahtlusalust ühisest kooliajast. Sellised seosed noorte sees näitavad, kui ohtlik on noorte haavatavus ekstremismi suhtes.
Pilk arengutele
Julgeolekuorganite tegevus kavandatava rünnaku vastu näitab, kui kiiresti ja otsustavalt suudetakse võimalikele ohtudele reageerida. Siiski jääb õhku küsimus, kuidas noored nii äärmuslikesse mõtlemistesse sattuvad. Radikaliseerumisuuringute uuringute kohaselt mängib internetikasutus rolli, mida ei tohiks alahinnata äärmuslikult motiveeritud sisu ja seoste levikul, mis võivad noori köita.
Arutelu turvameetmete üle suurüritustel on ajendatud just sellistest üritustest ning eeldatakse, et nii korraldajad kui ka ametiasutused panustavad ennetusmeetmetesse veelgi rohkem. Kuigi ohud püsivad, jääb üle loota, et ühiskond mõistab üha enam radikaliseerumise põhjuseid ja leiab sobivaid vastuseid.