Kooli algus Viinis: vaimne tervis on uute kontseptsioonide fookuses!

Kooli algus Viinis: vaimne tervis on uute kontseptsioonide fookuses!

Tähtis kooliaasta on lähenemas: uut õppeaastat alustab Viinis umbes 253 000 last ja noort ning kuigi hariduse ootus on suur, on tähelepanu keskmes ka turvalisus ja vaimne tervis. Abilinnapea ja haridusnõunik Bettina Emmerling (Neos) ja haridusdirektor Elisabeth Fuchs tutvustasid täna uuendusi, mida Viini kohustuslikes koolides rakendatakse. Keskseks teemaks on "Vaimse tervise päevade" raames toimuvad 600 täiendavat töötuba, et toetada õpilasi selliste teemade puhul nagu kiusamine, depressioon ja suitsidaalsus. Ka see kinnitab Minu linnaosa.

Nende algatuste raames täideti juulis haridussektoris 1250 vaba ametikohta. Sellegipoolest on täitmata 240 kohta ning selge on, et klassijuhatajaid on hädasti vaja, eriti põhikoolidesse. Opositsiooni hinnangul suhtutakse personalipuudusesse kriitiliselt, kuna ajutised lahendused võivad olla vajalikud 22 ametikohal. Jääb näha, kas need väljakutsed aja jooksul üle saadakse.

Vaimse tervise kaitsmine

Vaimse tervise tugevdamise meetmete kiireloomulisus sai hiljuti eriti selgeks Grazi traagilise tulistamise taustal. Juhtum, milles hukkus 11 inimest, ajendas föderaalvalitsust tegutsema kuller teatatud. Haridusminister Christoph Wiederkehr (NEOS) teatas ulatuslikest sammudest koolide psühhosotsiaalse tugipersonali laiendamiseks ja uute ennetusprogrammide loomiseks.

Kolmapäeval otsustatakse ministrite nõukogus esimene meetmete pakett. 2027. aasta lõpuks on plaanis koolipsühholoogide arv kahekordistada 190-lt 390-le. Lisaks on õpilaste vajaduste paremaks täitmiseks ette võetud uued noortele suunatud välispreventsiooniprogrammid ja koolisotsiaaltöö suurendamine.

Tulevikku suunatud haridusalgatused

Edasine pilk tulevikku näitab, et alates 2026. aastast hakatakse koolides pakkuma ka uusi vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe teemalisi töötubasid. Haridusminister Wiederkehr rõhutab vajadust sellistesse probleemidesse tõsiselt suhtuda ja pöörata erilist tähelepanu noorte juhendamisele suurlinnades. Samuti kahekordistatakse algatust “Tugev kool, tugev ühiskond” aastas nelja miljoni euroni, et tulla toime koolist väljalangemise ja radikaliseerumise ennetamise kampaaniatega, teatab Föderaalkantselei.

Möödunud aasta on näidanud, et noorte psühholoogiline stress on suurenenud, mida süvendavad sellised kriisid nagu koroonapandeemia ja Ukraina konflikt. Uuringud näitavad, et 45 protsenti teismelistest ei taha oma probleemidest rääkida, mis rõhutab veelgi avatud dialoogi vajadust.

Kokkuvõttes seisavad Viini koolid silmitsi oluliste ja vajalike muudatustega, mis keskenduvad nii õpilaste turvalisusele kui ka heaolule. Selge keskendumine vaimsele tervisele ja piisav toetus on noorte tervisliku arengu võimaldamiseks hädavajalikud.