Ärev noorte kodutus Viinis: kolmas on alla 30!

Ärev noorte kodutus Viinis: kolmas on alla 30!

Kolmandik kõigist Viini kodututest on alla 30 -aastased. See murettekitav arv, mis mõjutab umbes 5000 noort, toob esile probleemi, mida pole ainult eilsest peale eksisteerinud, vaid on viimastel aastatel halvemaks muutunud. Eriti murettekitav on noorte nagu Maximilian, kes pidid 16 -aastaselt veetma mitu ööd hädaabi varjupaigas. Tema viimased kogemused on kõike muud kui roosiline: pärast emaga konflikte ei näe ta oma kodus tulevikku. Viinis, kus elukallidus kasvab kiiresti ja elamispind muutub üha väheseks, on noorte kodutus ühiskonnale kiireloomuliseks väljakutseks, nagu Caritas hoiatab. See organisatsioon nõuab üleriigilisi lahendusi ja ühtseid standardeid laste ja noorte heaolu alal, et paremini toetada ohustatud noori Viini orf.

CARITASE HÄDAVAHETUS OTTAKRINGI VAATAB NOORETE täiskasvanutele vanuses 14–20 lühiajalist varjupaika. Püütakse pakkuda noori, kes on mõjutatud kümne voodikohaga, sooja söögikordade ja sotsiaaltöötajate toetamisega - kuid see on vaid tilk ookeanis. Rajatise direktor Tom Adrian selgitab, et statistiliselt kodutuse salvestamine on eriti keeruline. Föderaalsete osariikide erinevad kogumismeetodid ja andmekaitseprobleemid muudavad keeruliseks kogutud andmete kogumise, mis oleks vajalik sihipäraste meetmete jaoks.

Kodutuse taust

Noorte kodutute arvu suurenemise põhjused on mitmekesised ja sageli traagilised. Tüüpilisteks teguriteks peetakse vägivalda perekonnas, toetuse puudumist ja varaseid biograafilisi pause. Caritas Viini direktor Klaus Schwertner selgitab, et paljud noored püüavad hoida oma kodutuse saladuses ja jäävad sõprade või tuttavate juurde ööbima. Vanusepiirangud on eriti problemaatilised: pärast kohustuslikku koolitust 15,5 -aastaselt või vanuse saabumisel on sageli varasemate elutingimuste purunemine. Caritase analüüs näitab, et 76 protsenti neist noortest on oma perega kontakti katkestanud - asjaolu, mis veelgi halvendab turvalise kodu väljavaadet.

Selle olukorra tragöödia on nähtav ka Maximilianis, kes, isegi kui ta on kooli lõpetanud, võitleb oma elutingimustega. Ta distantseerib endinetest koolikolleegidest, keda ta peab negatiivseteks, ja peab suursuguseid kutseplaane, näiteks tema unistuste karjääri kivimüünina, ebareaalseks. See sulgeb ringi: surve ja väljakutsed lisanduvad ja lõpuks pole sellest kasu. Seetõttu ei nõua Caritas mitte ainult sihipäraseid tugipakkumisi noortele kodututele, vaid ka lahenduste ressursside suurendamiseks, eriti nn hooldusliikujate jaoks, kes jäetakse sageli 18-aastaselt toetuseta.

Tee tulevikku

Oluline mure on endiselt taskukohase eluaseme loomine ja vajaduspõhine minimaalne sissetulek. Juriidiline õigus pikaajalisele toetusele peaks kehtima kuni 24. eluaastani, et anda noortele reaalne vaatenurk ja kaitsta neid kodutuse eest. Schwertner rõhutab: "Varane toetus on kõik ja lõpp." Sotsiaalne vastutus on selge - on kiireloomuline vajadus tegutseda.