Murettekitav noorte kodutus Viinis: kolmandik on alla 30-aastased!

Murettekitav noorte kodutus Viinis: kolmandik on alla 30-aastased!

Kolmandik kõigist Viini kodututest on alla 30-aastased. See murettekitav arv, mis puudutab umbes 5000 noort, toob esile probleemi, mis ei ole alles eilsest saati eksisteerinud, vaid on viimastel aastatel süvenenud. Eriti murettekitav on selliste noorte olukord nagu Maximilian, kes pidi 16-aastaselt veetma mitu ööd kiirabis. Tema viimased kogemused on kõike muud kui roosilised: pärast konflikte emaga ei näe ta oma kodus tulevikku. Viinis, kus elukallidus tõuseb taevasse ja elamispinda jääb järjest vähemaks, on noorte kodutus muutumas ühiskonnale pakiliseks väljakutseks, nagu Caritas hoiatab. See organisatsioon nõuab üleriigilisi lahendusi ja ühtseid standardeid laste ja noorte hoolekande valdkonnas, et paremini toetada ohustatud noori Viini ORF.

Caritase turvakodu A_way Ottakringis pakub lühiajalist peavarju noortele vanuses 14-20 eluaastat. Haigestunud noortele püütakse pakkuda kümmet voodit, sooja sööki ja sotsiaaltöötajate tuge – see on aga vaid piisk meres. Rajatise direktor Tom Adrian selgitab, et kodutuse statistiline registreerimine on eriti keeruline. Liitriikide erinevad kogumismeetodid ja andmekaitseprobleemid raskendavad sihipäraste meetmete jaoks vajalike põhjendatud andmete kogumist.

Kodutuse taust

Noorte kodutute arvu suurenemise põhjused on mitmekesised ja sageli traagilised. Tüüpilisteks teguriteks peetakse perevägivalda, toetuse puudumist ja varaseid eluloolisi katkestusi. Viini Caritas direktor Klaus Schwertner selgitab, et paljud noored püüavad oma kodutust saladuses hoida ja ööbida sõprade või tuttavate juures. Eriti problemaatilised on vanusepiirangud: pärast koolikohustust 15,5-aastaselt või täisealiseks saamisel tekib sageli paus varasemates elamistingimustes. Caritase analüüs näitab, et 76 protsenti nendest noortest on oma perekonnaga kontakti katkestanud, mis halvendab veelgi turvalise kodu väljavaateid.

Selle olukorra traagika on nähtav ka Maximilianis, kes, kuigi ta on kooli lõpetanud, võitleb jätkuvalt oma elutingimustega. Ta distantseerib endistest koolikaaslastest, keda tajub negatiivsena, ning peab suurejoonelisi ametiplaane, näiteks unistuste karjääri kiviraidurina, ebareaalseks. See sulgeb ringi: surve ja väljakutsed lisanduvad ega too lõpuks kellelegi kasu. Caritas ei kutsu seetõttu üles mitte ainult sihipäraseid toetuspakkumisi noortele kodututele, vaid ka ressursside suurendamist lahenduste leidmiseks, eriti nn hooldusest lahkujatele, kes jäävad sageli 18-aastaselt toetuseta.

Tee tulevikku

Oluliseks murekohaks on jätkuvalt taskukohase eluaseme ja vajaduspõhise miinimumsissetuleku loomine. Juriidiline õigus pikaajalisele toetusele peaks kehtima kuni 24. eluaastani, et anda noortele reaalne perspektiiv ja kaitsta neid kodutuse eest. Schwertner rõhutab: "Varajane toetus on kõik ja lõpp." Sotsiaalne vastutus on selge – vaja on kiiresti tegutseda.