Viini linnavolikogu moodustab ennast: Linnavalitsuses uued näod!

Viini linnavolikogu moodustab ennast: Linnavalitsuses uued näod!

Viini poliitiline lava kogunes teisipäeval, 10. juunil 2025. Viini linnavolikogu ja osariigi parlament asutasid end pärast 44-päevast ootamist raekojas. Päev oli pühendatud ligikaudu 100 uue mandaadi ametisseastumisele ning linnavolinike, linnapeade ja abilinnapeade valimisele. See on paljude jaoks oluline hetk, sest see määrab suuna järgmisteks aastateks.

Mis ootas kohalviibijaid? Linnapea Michael Ludwig SPÖ-st, kes jätkab linnaülemuse ülesandeid, avas kell 9 koosoleku oma valitsuse avaldusega ja pani aluse koalitsiooni jätkamisele Neosega. Seda koostööd nimetatakse punakasroosaks ja see jääb valitsusstruktuuris peaaegu muutumatuks. Valitsuse uustulnuk on Barbara Novak, kes asendab föderaalvalitsusse siirdunud Peter Hanke uue rahandus- ja majanduslinnanõunikuna. Pädev linnavolinik võtab vastutuse ka rahvusvaheliste asjade ja digiküsimuste eest.

Uus linnavalitsus täpsemalt

Äsja moodustatud linnavalitsus koosneb järgmiselt:

• Barbara Novak (Finanzen, Wirtschaft, Arbeit, Internationales, Digitales)
• Jürgen Czernohorszky (Klima, Umwelt, Bäder)
• Peter Hacker (Gesundheit, Soziales, Sport)
• Ulli Sima (Stadtplanung, Mobilität, Innovation, Stadtwerke)
• Veronica Kaup-Hasler (Kunst, Kultur, Wissenschaft, VHS)
• Kathrin Gaál (Wohnen, Stadtbau, Stadterneuerung, Frauen)
• Bettina Emmerling (Bildung, Jugend, Integration, Transparenz, Märkte)

Mandaatide jaotus on toonud kaasa mõningaid muudatusi. The seats in the local council are now distributed as follows: SPÖ with 43 seats (minus 3), FPÖ with 22 seats (plus 14), Greens with 15 seats (minus 1), Neos with 10 seats (plus 2) and ÖVP also with 10 seats (minus 12) Die Press. Selline kohtade jaotus näitab selgelt, et FPÖ kogus hääli, samal ajal kui ÖVP pidi kõvasti võitlema, kuna näis valijaid kaotavat.

Tagasivaade põhiseadusele

Viini linnavolikogu põhiseaduse ajalugu pakub palju kurioosumeid. Kui täna on esimese istungjärgu ooteaeg 44 päeva, siis varem on konstitutsiooniaegasid olnud lühemad, näiteks 33 päeva novembris 1973 või mais 1983. Seevastu pikima ootamise rekord oli 47 päeva aastatel 1959 ja 1964.

Esimesel koosolekul ei olnud päevakorras ainult ametisse vande andmine, vaid ka kohaliku volikogu esimehe valimine. Selles rollis hakkab tegutsema Thomas Reindl, keda toetavad tema asetäitjad Wolfgang Seidl (FPÖ) ja Marina Hanke (SPÖ). Seejärel peab osariigi parlament oma asutamisistungjärgu, kus uue osariigi parlamendi presidendina asub juhtima Christian Meidlinger, samuti SPÖ-st. Ta järgneb Ernst Wollerile. Anton “Toni” Mahdalik (FPÖ) ja Gerhard Schmid (SPÖ) asuvad olulisel kohal vastavalt teise ja kolmanda esimehena.

Eriti tähelepanuväärne on see, et esimene istung toimus ilma infotunni või päevakajaliste asjade tunnita, mis võis olla neile, kes aktiivsele poliitilisele mõttevahetusele lootsid, veidi pettumus. Lisaks lükati visiit liidupresidendi Alexander Van der Belleni juurde hilisemale kuupäevale, mis tegi esimese kohtumise veelgi lihtsamaks.

Arengud Viini linnavolikogus ja osariigi parlamendis on järgnevatel aastatel väga olulised. Kurss on paika pandud ja poliitilisi sündmusi tuleb ka edaspidi tähelepanelikult jälgida. Stabiilse koalitsiooni ja värske õhu sõõmuga uutelt valitud esindajatelt tõotab Viin põnevat poliitilist aega.