Volkstheater omandab 3 miljoni euro eest Rosenhügeli stuudio ajaloolise saali!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Volkstheater omandab 3 miljoni euro eest Viinis endise Rosenhügeli filmistuudio 1. saali. Mõeldud kasutamiseks lavakomplektide jaoks.

Das Volkstheater erwirbt Halle 1 der ehemaligen Rosenhügel-Filmstudios in Wien für 3 Millionen Euro. Geplante Nutzung für Bühnenbilder.
Volkstheater omandab 3 miljoni euro eest Viinis endise Rosenhügeli filmistuudio 1. saali. Mõeldud kasutamiseks lavakomplektide jaoks.

Volkstheater omandab 3 miljoni euro eest Rosenhügeli stuudio ajaloolise saali!

Viini Volkstheateri ajalooline verstapost: traditsiooniline asutus on ostnud Liesingis asuva endise Rosenhügeli filmistuudio 1. saali tubli 3 miljoni euro eest. Edaspidi arendatakse selles saalis lavakomplekte, mis tähendab Volksteatrile väga teretulnud logistilist leevendust. Tegevdirektor Cay Stefan Urbanek rõhutab, kui haruldased sellised ruumid Viinis on ja millist potentsiaali sellel asukohal on. Hall 1 hakkab eeldatavasti tööle 2026. aastal ORF teatatud.

Alates 1921. aastast eksisteerinud Rosenhügeli filmistuudiod on tõeline filmiajaloo pärl. Nendes saalides loodi muuhulgas klassikaline “Maskeraad” aastast 1934 ja populaarne seriaal “A Real Viennese Does’t Go Down”, mis oli eetris aastast 1975. Kuid piirkonna ajalugu pole väärtuslik mitte ainult filmilikult, vaid ka arhitektuuriliselt. Osad stuudiokorterid, sealhulgas saal 1, on kantud 2011. aastast nimekirja, samas kui kogu plats on alates 2014. aastast määratud linnaehituslikuks alaks, kuhu on ehitatud näiteks korterelamud, lasteaed ja supermarket.

Tükike filmiajalugu

Rosenhügeli filmistuudiod ehitati algselt aastatel 1920–1923 ja avati 23. aprillil 1923 liidupresidendi Michael Hainischi juuresolekul. Siin asutati alguses Wiener Kunstfilm-Industrie GmbH, mis hiljem sai nimeks Vita-Film. Toona oli saalis kõige kaasaegsem tehnika, mida pakkuda ja oma aja kohta ainulaadne - suure veebasseiniga spetsiaalsete salvestuste jaoks ja oma elektrisüsteemiga.

Rosenhügeli stuudio koges sündmusterohket ajalugu koos säravate hetkedega, näiteks Austria esimese helifilmi “Csibi, der Fratz” esilinastus 1934. aastal. Kuid piirkonda iseloomustasid ka keerulised ajad: natsionaalsotsialismi ajal toimis see sunnitöölaagrina ja sõjajärgsel perioodil võtsid stuudiod üle Nõukogude okupatsioonivägede poolt. Viimane suurem lavastus seal oli Beethoveni “Fidelio” filmitöötlus 1956. aastal.

Tulevik silme ees

Pärast aastatepikkust ebakindlust ja proteste linna arengu raames kavandatud stuudiote lammutamise vastu on Rosenhügeli filmistuudiote tulevik nüüd kindlustatud. Volksteatri omandamisega ei elavne ala mitte ainult kunstiliselt, vaid säilib ka ajalooline sisu. Kunstiline äri võidab otseseid logistilisi eeliseid ning kavandatavad kohandused, sealhulgas koostöö mälestisekaitseametiga uue tarnevärava osas, näitavad, et vana ja uue ühendamine võib siin olla edukas.

Seetõttu seisab meid Viinis ees põnev areng, mis ühtaegu rikastab kultuurimaastikku ja viib Rosenhügeli filmistuudiote ajaloo uuele tasemele. Eks ole näha, millised lavakujundused siia edaspidi luuakse ja millised lood filmiajaloo saalidest veel lavale leiavad.