Surmaga silmitsi seismine: kuidas Viin võitleb hüvastijätmise ja elu lõpuga

Surmaga silmitsi seismine: kuidas Viin võitleb hüvastijätmise ja elu lõpuga

5. novembril 2025 käsitletakse Viinis sageli vaiba alla pühitavat teemat: oma surelikkusega leppimist. Olgu siis lähedaste kaotuse või pandeemiaga seotud terviseriskide küsimuste tõttu – teadlikkus enda kaduvusest on viimastel aastatel kasvanud. Valju Minu piirkond hakkate üha enam valmistuma oma hüvastijätuks värvilises linnas.

Surma ja suremise teemat tajutakse sageli ebameeldivana ja see jääb paljudest vestlustest kõrvale. Eriti nooremad põlvkonnad ei kipu sügavalt mõtlema, kuidas Deutschlandfunki kultuur teatatud. Oluline on tegeleda oma elu lõpuga varakult ja võtta kasutusele ettevaatusabinõud, näiteks täita testament.

Valgustumine ja enesemääramine

Sellised eksperdid nagu Robert Roßbruch, jurist ja Saksa Humaanse Surma Ühingu president, rõhutavad vajadust saada teavet inimese enda soovide ja ideede kohta viimase elufaasi kohta. Sest paljud inimesed kardavad vähem surma ennast ja rohkem selle ees, kuidas nad võivad surra. Arutelu palliatiivse meditsiini ja enesemääratletud elulõpu võimaluse üle kogub hoogu.

Üle poole inimestest sureb haiglas või hooldekodudes, samas kui paljud soovivad surra hospiitsis. Nende soovide arvestamiseks on meditsiiniasutustes surmateemaline avatud vahetus hädavajalik, kritiseerib palliatiivravi spetsialist Alexandra Scherg.

Elavate tahtmiste roll

Praegune uuring näitab, et 46 protsenti 16–29-aastastest tunneb end elulõpuhoolduseks ette valmistamata. See näitab, kui oluline on võtta ettevaatusabinõusid, nagu testament. Need reguleerivad, milliseid meditsiinilisi meetmeid soovitakse või tagasi lükata ning on arstidele kohustuslikud. Hädaolukorra ID-kaardid võivad olla ka praktiline täiendus nendele eeskirjadele.

Teine oluline aspekt on volikiri, mis võimaldab usaldada usaldusväärsetele inimestele terviseotsuseid. Sellised sammud aitavad paremini toime tulla paljude jaoks ebameeldivate elulõpu küsimustega.

Ühiskondlik tendents käsitleda surmatemaatikat tabuna avaldab mõju ka õdede ja arstitudengite koolitamisele. Hästi informeeritud ühiskond võiks vähendada surmahirmu ja viia austava suhtumiseni oma surelikkusesse.

See, kuidas elu lõpu reaalsus lähiaastatel areneb, jääb põnevaks. Kindel on see, et dialoog nende oluliste küsimuste üle ei tohi peatuda. Viinlased on kutsutud nende teemadega tegelema ja seega ehk oma elu viimasteks aastateks head kätt omama.