Viini 2026. aasta eelarve: otsus nüüd detsembris – mida see meie jaoks tähendab?

Viini 2026. aasta eelarve: otsus nüüd detsembris – mida see meie jaoks tähendab?

Viini südalinnas läheb asi põnevaks: linna rahandusnõunik Barbara Novak (SPÖ) teatas täna, et 2026. aasta eelarve kohta ei tehta otsust mitte novembris, nagu algselt plaaniti, vaid detsembris. Uueks kuupäevaks on määratud 17. detsember. Viivituse põhjuseks on käimasolevatest stabiilsuspakti läbirääkimistest tulenevad ebaselged raamtingimused. Need ebakindlused muudavad planeerimise oluliselt keerulisemaks, kuna pole selge, kui suur on föderaalvalitsuse osa tuludest, mis moodustab 50 protsenti linna tuludest. Selle teabe edastas Puls24, mis viitab ametlikele avaldustele.

Ebaselge poliitilise olukorra tagajärjed on kaugeleulatuvad. Kui föderaalseid maksuseadusi muudetakse, võib see kaasa tuua täiendava ebakindluse tuluosade osas. Austria Föderaalse Finantseerimisagentuuri (OeBFA) kaudu rahastamise tingimused ei ole veel kindlaks määratud. Sellega seoses võib rahastamise piirmäär viia selleni, et Viin peab rohkem toetuma kapitaliturule, mis võib potentsiaalselt kaasa tuua kõrgemad intressimäärad ja seega ka kulud.

Keskenduge eelarve kokkuhoiule

Stabiilsuspakti viimasel koosolekul kokkuleppele ei jõutud ning arutatakse võimalikke sanktsioone defitsiidiprotseduuride ja tulude jaotamise eest, millele föderaalvalitsusel on õigus. Nende arutelude kontekstis viitab Viini linn oma sissetulekutele pangamaksust. Nendele väljakutsetele vaatamata on Novak kindel, et avaliku teenistuse personalieelarve üle peetakse uuesti läbirääkimisi. Eelarveresolutsiooni tähtaeg on 17. detsember ja üks on kindel: kahe aasta jooksul topelteelarvet ei tule.

Puudujäägi vähendamiseks plaanib Viin kokku hoida vähemalt 500 miljonit eurot. Eelarve täitmine toimub distsiplineeritud viisil – lisatulu kohe ei investeerita. Kõrge inflatsioon ja kasvavad tegevuskulud avaldavad negatiivset mõju ka linna rahandusele. Rahalisele koormusele aitavad kaasa ka kõrged palgad avalikus sektoris. Sellest hoolimata on Viin föderaalse olukorraga võrreldes parem.

Positiivsed majandusarengud

Kuigi linn seisab silmitsi rahaliste väljakutsetega, on ka positiivseid märke. Turismibuum toob kaasa olulise sissetuleku ning idufirmad tervise- ja bioteaduste sektoris muudavad Viini tootmiskohana atraktiivsemaks. Peter Huber WIFO-st rõhutab, et arengut teenindussektoris ja madala kvalifikatsiooniga tööturul võib vaadata positiivselt. Tasakaalustatud eelarve on oluline ja see väljendub ka riiklikul tasandil välja kuulutatud kärpemeetmetes.

Rahandusminister Markus Marterbauer on juba teatanud, et esitab "läbipaistva" eelarve ning praegu arutab riiginõukogu topelteelarvet aastateks 2025-2026 ja föderaalset finantsraamistikku aastateks 2025-2029. 2025. aastaks prognoositakse planeeritud puudujääki 18,1 miljardit eurot ja 2026. aastaks 18,3 miljardit eurot. Nende survetega toimetulemiseks on 2025. aastaks sihiks 6,4 miljardi euro suurune ja 2026. aastaks 8,7 miljardi euro suurune konsolideerimispakett, mis keskendub kuluprobleemide, mitte tulude lahendamisele. Kogu olukord on aga jätkuvalt pingeline, nagu saime teada ka parlamendikomisjoni tulemustest.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et järgmised kuud on otsustava tähtsusega, et järgida selget majandusjoont ja ületada Viini linna ees seisvad väljakutsed. Järgmised stabiilsuspakti läbirääkimised on kavas pidada oktoobri keskpaigaks ning huvitav on näha, kuidas olukord edasi areneb. Linnakodanikud võivad loota "teritatud" ja tulevikku suunatud eelarvele.

Lisateabe saamiseks külastage artiklit Pulss24, parlament ja Austria statistika lugeda.