Austria katkestab vaikuse: süürlased küüditati esimest korda 15 aasta jooksul!

Austria katkestab vaikuse: süürlased küüditati esimest korda 15 aasta jooksul!

Viin astus neljapäeval selge sammu karmima varjupaigapoliitika suunas. Esimest korda 15 aasta jooksul saadeti välja Süüria kodanik. Terroriorganisatsiooni IS propagandas süüdi mõistetud 32-aastane mees, kelle varjupaigastaatus tühistati, toimetati Istanbuli kaudu Damaskusesse. Mees mõisteti algselt 2018. aastal seitsmeks aastaks vangi ja oli mai keskpaigast saati väljasaatmist oodanud vahi all. Siseminister Gerhard Karner rõhutab, et see meede on osa järjepidevast varjupaigapoliitikast ning süüdimõistetud kurjategijate väljasaatmine jätkub. Sellise suhtumise eesmärk on edendada Austria julgeolekut ja suunata raskete kuritegudega inimeste tagasipöördumist Merkuur.

Väljasaatmine oli algselt kavandatud eelmisele nädalale, kuid see tuli edasi lükata, sest Süüria õhuruum oli suletud. See areng näitab, kui keeruline on pagulaste ja varjupaigataotlejate tagasipöördumine ELis. Austria esitas eelmisel aastal Süüria põgenike väljasaatmiskava, et tagada turvalisus ja kord varjupaigamenetluses päevauudised.

Varjupaigapoliitika raamistik

ELil on varjupaiga osas selge eesmärk. Ta soovib tagada kolmandate riikide kodanikele rahvusvahelise kaitse ja kehtestada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi (CEAS). Seda tehakse 1951. aasta Genfi konventsiooni alusel ja selle eesmärk on tagada, et varjupaigaõigus oleks kõigis liikmesriikides ühtne. Selle poliitika väljatöötamise meetmeid on intensiivsemalt rakendatud alates 1990. aastatest ning need hõlmavad nüüd ka reforme varjupaigahalduse parandamiseks, näiteks EL parlament teatatud.

Austrias elab praegu umbes 100 000 süürlast. Võrdluseks, Saksamaa on karmistanud oma reegleid Süüria kodanike varjupaigamenetluse kohta. Eriti huvitav on see, et 2025. aasta mai lõpuks oli Süüria kodanike jaoks pooleli üle 51 700 varjupaigamenetluse. Arutelu all on ka Süüria asüülitaotlejate kodumaale saatmine Saksamaal, hoolimata murest Süüria julgeoleku ja varjupaigasüsteemi rahvusvahelise tõepärasuse pärast.

Hüvasti kaitsva varjupaigaseadusega?

Selle Süüria kodaniku väljasaatmine on selge signaal Austria varjupaigapoliitikas – peale konkreetse õigusraamistiku kerkib küsimus, kuidas tuleks EL-i varjupaigaõigust edasi arendada. Siseminister Karner soovib nende meetmetega anda signaali, et kuritegusid ei sallita. Isegi kui Saksa pool ei suuda Süüriasse naasmisel veel konkreetseid tulemusi näidata, on riikide vaheline suhtlus selles vallas oluline alus tulevaste otsuste tegemiseks.

Varjupaigaõiguse olukorra arengud näitavad, et need küsimused on väga aktuaalsed. Kuigi Austria on juba esimesi konkreetseid samme astumas, jääb üle oodata, kuidas areneb arutelu tagasisaatmise ja varjupaigamenetluste üle tulevikus ning millist rolli mängivad selles teised endised ja praegused konfliktikolded, näiteks Afganistan.