Viini ähvardab rekordiline puudujääk: kohalik volikogu arutab selle rahalist tulevikku!

Viini ähvardab rekordiline puudujääk: kohalik volikogu arutab selle rahalist tulevikku!

23. juunil 2025 kogunes Viini linnavolikogu ja alustas kahepäevast arutelu 2024. aasta finantsaruannete üle. See koosolek tähistas linna jaoks olulist hetke, kuna rahanduslinna nõunik Barbara Novak (SPÖ) pidas oma uues rollis oma esimese kõne. Oma kõnes tänas ta eelkõige inimesi, kes mängisid finantsaruannete koostamisel võtmerolli, sealhulgas föderaalminister Peter Hanke ja Christoph Mascheki. Viini majanduslik olukord on pärast koroonaaastaid ja energiakriisi taastunud vaid aeglaselt, mis kajastub ka numbrites. Viini linna võlg on muljetavaldav 11,94 miljardit eurot – see on eelmise aastaga võrreldes 1,77 miljardi euro võrra suurem. Ka 2024. ja 2025. aastaks kavandatud hinnangud näitavad 2,24 miljardi euro suurust kasvu, mis põhjustab linnale lisaprobleeme, nagu meinbezirk.at402s148_a402s.

Kahjuks pole lõplikud raamatupidamisaruanded ainus murettekitav uudis. 2024. aasta puudujääk ulatub 1,77 miljardi euroni, mis on linna ajaloo suurim. 2025. aastaks prognoositakse täiendavat puudujääki 3,8 miljardit eurot. Novak rõhutab, et linn vajab hädasti õiglasi föderaalmakse, kuna 2024. ja 2025. aastal on tuludest puudu umbes 500 miljonit eurot. Need finantsprobleemid tõid kaasa ka opositsiooni terava kriitika.

Opositsioon on kriitiline

ÖVP klubi esimees Harald Zierfuß rääkis “rekordilisest miinusest” 2024. ja 2025. aasta eelarvetes. Roheliste partei juht Judith Pühringer kutsus samuti üles tegema kiiresti vajalikke investeeringuid ühistransporti. Eriti arutati ka koosoleku positiivset finantsseisu tutvustamist. Kui Neose klubi juht Selma Arapovic juhtis tähelepanu sellele, et Viin kulutas eelmisel aastal 500 miljonit eurot vähem, kui algselt eelarves oli, siis Dominik Nepp FPÖ-st pöördus vastutajate poole, et nad esitaksid tegelikkust realistlikumalt ja seda mitte suhkruga mantlima.

Kui puudujääk nii suureks jääb, on SPÖ ja Neose uue koalitsiooni jaoks suur väljakutse vajalike reformide, nagu kõigi toetuste ülevaatamine ja kavandatav miinimumsissetuleku reform, mõistlik elluviimine. Prioriteediks peaks olema säästmine, reformimine ja investeerimine, et tagada jätkusuutlik finantsplaneerimine, nagu presse.wien.gv.at teatab. Eesmärk on tagada, et "töö peab uuesti olema seda väärt", eesmärk, mille Novak avalikult kuulutas.

Viin majanduslikus kontekstis

Vaatamata keerulisele finantsolukorrale on Viinis registreerimas mõningaid positiivseid majandusarenguid. 6,1 protsendiga jääb tööpuudus alla Austria keskmise 8,2 protsendi ja linn tootis eelmisel aastal 119 miljardit eurot, mis moodustab veerandi rahvamajanduse koguproduktist. Ööbimiste arv Viinis kasvab samuti rekordilise 18,9 miljonini. Lisaks registreeriti 2023. aastal Viinis üle 10 000 äriarvelduse, mis on asukohale positiivne signaal.

Investeeringute raames liikus 3,42 miljardit eurot tervisesektorisse ja 3,86 miljardit eurot haridusse, kus muuhulgas hakkab tegutsema 113 tasuta lõunaga terve päeva töötavat algkooli. Samuti suurendas linn oma varasid 1,1 miljardi euro võrra 37,8 miljardi euroni.

Arvestades seda segast tulemust, jääb Viinis toimuv poliitiline arutelu kindlasti põnevaks. Kohaliku volikogu ees seisab väljakutse viia kõik projektid ellu kooskõlas vastutustundliku finantsjuhtimisega, tagades samal ajal linna sotsiaalse sidususe. Huvitav on näha, kuidas debatid arenevad ja kas Viini elanike vajadustega suudetakse ka edaspidi piisavalt arvestada. Austria pressiteates teatatakse ka, et eelseisvate eelarveprobleemide optimaalseks lahendamiseks on vaja tugevamat jätkusuutlikku finantsplaneerimist.