Ludwig lükkab Viinis videovalve: samm kontrolliriigi poole?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Viin kavatseb kuritegevuse ennetamiseks videovalvet laiendada, seda toetavad linnapea Ludwig ja siseminister Karner.

Wien plant den Ausbau der Videoüberwachung zur Verbrechensprävention, unterstützt von Bürgermeister Ludwig und Innenminister Karner.
Viin kavatseb kuritegevuse ennetamiseks videovalvet laiendada, seda toetavad linnapea Ludwig ja siseminister Karner.

Ludwig lükkab Viinis videovalve: samm kontrolliriigi poole?

Viinis võidakse peagi laiendada videovalvet. Linnapea Michael Ludwig (SPÖ) toetab siseminister Gerhard Karneri (ÖVP) plaane laiendada jälitustegevust ka mujal. Hetkel on Austrias videovalvega varustatud vaid 20 kohta, sealhulgas Reumannplatz ja Praterstern, Keplerplatz ja Karlsplatz Viinis. Nende meetmete eesmärk on eelkõige aidata kaasa kuritegevuse ennetamisele.

Selle aluse on loonud uus siseministeeriumi määrus. See võimaldab paigaldada kaameraid kohtadesse, kus on tõendeid "ohtlike rünnakute või kuritegelike struktuuride kohta". Varem oli see võimalik vaid kohtades, kus ohtlikke juhtumeid oli juba fikseeritud. Kuhu need uued kaamerad täpselt paigaldatakse, on aga endiselt õhus.

Viini rohelised on skeptilised. Nad hoiatavad laialdase jälgimise eest ilma konkreetse põhjuseta ja räägivad tõhusa relvaseaduse poolt. Jälitusvõimaluste ammendumise suhtes pole kriitikavaba ka erakonna juht Judith Pühringer. Ka FPÖ suhtub segaselt: ta on avatud kaameratele kuritegevusest tulvil kohtades, kuid annab samas mõista, et põhiõigusi ja kodanikuvabadusi tuleb kaitsta.

Andmekaitseekspert Nikolaus Forgo väljendab muret “kontrolliriigi” võimaliku kujunemise pärast. Ta kardab, et uus määrus võib olla juriidiliselt vastuoluline ja selle võib läbi vaadata konstitutsioonikohus või Euroopa kohus. Vastavalt Austria valitsus Pildiandmed, sh videosalvestised, kuuluvad isikuandmete alla, kui inimesed on selgelt tuvastatavad või nende isiku kohta on võimalik teha järeldusi.

Videovalve õiguslik raamistik on keeruline. Enne kasutuselevõttu peavad vastutavad isikud hoolikalt kaaluma, kas seire on lubatud. Teatud juhtudel on andmekaitse mõju hindamine nõutav, teistel mitte. Teine oluline detail on see, et salvestisi saab üldjuhul säilitada vaid 72 tundi, välja arvatud juhul, kui nende pikemaks säilitamiseks on konkreetne põhjus. Järelevalvealade tähistamine on samuti seadusest tulenev nõue.

Videovalve teemaline arutelu on kuum teema ka rahvusvaheliselt. Saksamaal, nagu veebisaidil BFDI on registreeritud, ilmnevad sarnased suundumused järjest suurema hulga valvekaamerate ja uute tehniliste võimalustega valves. Samas rõhutatakse siin ka seda, et andmekaitse peab jääma kodanike põhiõiguste kaitseks keskseks murekohaks.

Lõpuks jääb üle oodata, kas ja kuidas Viini videovalve plaanid konkreetselt ellu viiakse. Arutelu on avatud ja jätkub intensiivselt nii poliitilisel kui sotsiaalsel tasandil.