Turvaalarm Viinis: IAEA boss Grossi Iraani surve all!

Turvaalarm Viinis: IAEA boss Grossi Iraani surve all!

Praegu on Viinis fookuses Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) peadirektori Rafael Grossi ohutus. Iraani ähvarduste tõttu võeti ta erikaitse alla. Aruanne alates Wall Street Journal 26. augustil 2025 selgus, et tema julgeoleku eest vastutab Austria julgeolekuasutuste eliitüksus. Need meetmed tulevad pingelises rahvusvahelises kontekstis, kus Iraani ja IAEA suhted on märkimisväärse pinge all.

Ohuolukord pole vähetähtis: Austria salateenistus on saanud informatsiooni, mis viitab võimalikele ohtudele Grossi jaoks. Tema sõnul on IAEA Iraani tuumaprogrammi üle peetavas diskussioonis peamine tegija ja seetõttu seisab ta silmitsi suurenenud riskidega. Olukorra muudab veelgi keerulisemaks Iraani presidendi Massoud Peseschkiani 2. juulil 2025 allkirjastatud seadus, mis peatab koostöö IAEA-ga. Sellel otsusel on Iraani tuumarajatiste tulevaste kontrollide jaoks kaugeleulatuvad tagajärjed.

Koostöö IAEAga lõppes

Iraani valitsus nõuab, et tuumaenergia rajatiste tulevased kontrollid on lubatud ainult kõrgeima riikliku julgeolekunõukogu loal. See tava on vastuolus IAEA põhimõtetega, mille eesmärk on edendada tuumaenergia ohutut ja tsiviilotstarbelist kasutamist ning piirata selliseid sõjalisi rakendusi nagu Föderaalne kodanikuhariduse agentuur selgitas.

Selle arengu tulemusena kutsus IAEA 4. juulil 2025 kõik oma inspektorid Iraanist välja. E3 riikide – kuhu kuuluvad Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia – tungival nõudmisel algatati mõned läbirääkimised, sealhulgas Genfis ja Teheranis, et pidada läbirääkimisi kontrollide jätkamise ja diplomaatiliste sammude üle. Iraan on aga saatnud selgeid signaale, et jääb oma uutest nõuetest kinni.

Tuumaprogrammi roll

Kuid miks nõuab Iraan nii ägedalt oma tuumaprogrammi? Põhjused on keerulised ja ulatuvad tagasi tuumaprogrammi algusaegadesse 1950. aastatel. Tänapäeval on Iraan ainus tuumarelvavaba riik, mis rikastab uraani peaaegu relvade tasemeni. Vaatamata nendele edusammudele pole aga usaldusväärseid tõendeid aatomipommi ehitamise kohta, mida rõhutavad paljud eksperdid. Iraanil on umbes 400 kilogrammi kõrgelt rikastatud uraani ja palju kaasaegseid tsentrifuuge, mis teoreetiliselt annavad võimaluse poliitilise tahte olemasolul kiiresti taaskäivitada sõjaline tuumaprogramm. Saksa laine.

Jätkuvad pinged Iraani, Iisraeli ja USA vahel on viimastel kuudel teravnenud, muu hulgas konfliktide tõttu, mis päädisid 12-päevase sõjaga. Näib, et poliitiline retoorika ja sõjaline tegevus selles piirkonnas avaldab diplomaatiale märkimisväärset pinget ja muudab tuumaprogrammi üle peetavad läbirääkimised veelgi keerulisemaks.

Ajal, mil vajadus diplomaatia ja lahenduste järele on kiireloomulisem kui kunagi varem, tuleb näha, kas Iraani juhtkond suudab leida tee, mis vastab nii tema enda julgeolekuhuvidele kui ka rahvusvahelistele nõudmistele.