Viin terrori all: viies relvastatud rünnak vaid kolme nädala jooksul!

Viin terrori all: viies relvastatud rünnak vaid kolme nädala jooksul!

13. augusti 2025 varahommikul toimus Viini bensiinijaamas relvastatud rööv. Nagu kroon Väidetavalt ilmusid kohale kaks maskides meest, kellest üks ähvardas töötajaid relvaga ja nõudis sularaha, kui tema kaasosaline väljas seisis. Saagi täpne kogus on siiani ebaselge. See juhtum tähistab viiendat röövi vaid kolme nädala jooksul linnas, suurendades muret kasvava kuritegevuse pärast Viinis.

Kurjategijate strateegial näib olevat muster, mis on ilmnenud juba varasemates rünnakutes. Sarnased rünnakud leidsid aset 2. augustil Rudolfsheim-Fünfhausis ja 25. juulil Favoritenis, milles osalesid ka kaks kurjategijat. 19. ja 23. juulil toimusid ka relvastatud üksikkurjategijate röövid, mis vallandas täiendava häire. Viini osariigi kriminaalpolitsei amet uurib praegu, kas nende kuritegude vahel on seos. Kui seni on vastutajate otsimine ebaõnnestunud, saab infot esitada anonüümselt numbril 01/31310-33800.

Kuritegevuse kasv Viinis

Olukord Viinis on murettekitav. Vastavalt aruandele vienna.at 2024. aastal kasvas kuritegevus üldiselt, eriti vägivaldsete kuritegude ja avalikes kohtades röövimiste osas. Röövimiste arv kasvas 1180-lt 2023. aastal 1394-le 2024. aastal – kasv 18,1 protsenti. See on eriti märgatav linnas, mida on kaua peetud turvaliseks.

Selles kontekstis on murettekitav alaealiste kuritegevuse kasv. Alla 18-aastaste kahtlustatavate inimeste arv kasvas 8360-lt 2010. aastal 14 804-le 2024. aastal. Eelkõige on 10-14-aastaste vanuserühm üle 30 protsendi alaealiste kuritegudest. Ebatõhusate meetmete kasv ei jää märkamata ning selle tulemusena on moodustatud interdistsiplinaarne laste- ja alaealiste kuritegevuse töörühm.

Turvaolukord ja tulevikuväljavaated

Kõik need arengud tekitavad küsimusi Viini julgeoleku kohta. Kui politseiteadete koguarv kasvas 4,6 protsenti 186 475-lt (2023) 194 981-le (2024), siis vormistamise määr langes 44,3-lt 43,4-le. Jääb üle oodata, kuidas linnavalitsus ja politsei nendele murettekitavatele suundumustele reageerivad.

Vägivallakuritegude pidev kasv, näiteks kehavigastuste arv 15 566-lt 16 268-le ja vägistamised 468-lt 519-le, näitab, et on vaja tegutseda. Kui viinlased lootsid vaiksemat linnaelu, siis päevakajalised sündmused ja statistika näivad andvat selgelt mõista, et sisejulgeoleku väljakutseid ei saa alahinnata. Seetõttu seisab linn silmitsi kiireloomulise ülesandega võtta ennetavaid meetmeid ja tegeleda oma kodanike vahetute julgeolekuprobleemidega.