Tüdrukutele pearättide keelamine: islamiühendus ähvardab kohtusse kaevata!

Tüdrukutele pearättide keelamine: islamiühendus ähvardab kohtusse kaevata!

Austrias on kujunemas sotsiaalpoliitiline debatt, mis ei puuduta ainult alla 14-aastaseid tüdrukuid, vaid ka kogu moslemikogukonda. Valitsus esitas uue alaealiste pearättide kandmise keelu, mis peaks jõustuma 2026. aasta jaanuaris. See plaan tekitab juba praegu tuliseid arutelusid, mitmed hääled kritiseerivad seda kui sammu vales suunas.

Islamiföderatsioon (IF), riigi suuruselt teine ​​mošeeühendus, väljendab tõsist muret ja näeb seadust poliitilise motivatsiooni väljendusena, mis võiks kasu saada islamivastastest vooludest. Ta kirjeldab pearätti kui kultuurilise identiteedi väljendust, kuna religiooni nähtavus ei avalda negatiivset mõju sotsiaalsele osalemisele. ÖVP integratsiooni- ja noorteminister Claudia Plakolm kirjeldas laste pearätte kui "rõhumise märki" ja selgitas, et Austria tüdrukud "võivad kasvada üles vabalt, nähtavalt ja enesemääratlevana".

Pahameel moslemite seas

IF ei kritiseeri mitte ainult poliitikute sümboolset poliitikat, vaid hoiatab ka moslemite vastu suunatud rassistlike rünnakute võimaliku sagenemise eest. "Enesemääramine läbi keeldude? See ei saa olla õige tee," rõhutab IF-i pressiesindaja. See toob esile põhimõttelise arusaamatuse lahknevuse: paljude naiste jaoks, kes otsustavad kanda hidžaabi, on see nende usuliste veendumuste väljendus, mitte rõhumise sümbol. Avalikku arutelu mõjutavad tugevalt eelarvamused.

Probleemi kaalumisel jäetakse sageli tähelepanuta, et alla 14-aastastele tüdrukutele ei anta nende otsuste tegemiseks piisavalt häält. Kriitikud väidavad, et pearätti ei tohiks kanda koolihariduses ja avalikes asutustes, et piirata kultuurinormide mõju. Paljud peavad seda seisukohta aga diskrimineerivaks ja suurendab isoleerituse tunnet moslemikogukonnas.

Fookuses sotsiaalpoliitika

Kavandatavaid muudatusi ei arutata vaid Austrias. Sarnaseid jõupingutusi on näha ka Saksamaal, kus viimastel aastatel on sagenenud eeskirjad, mis piiravad religioossete riiete kandmist avalikus teenistuses. Naisteorganisatsiooni IGMG esinaine Aynur Handan Yazıcı avaldab teravat kriitikat sellistele plaanidele, mis võivad mosleminaiste esindatuse olulistel ametikohtadel raskendada. Ta näeb keelde "sotsiaal-poliitilise fiaskona" ja nõuab usuliste ja etniliste vähemuste suuremat osalust.

Eriti tähelepanuväärne on ka arutelu mosleminaiste nähtavuse üle võtmepositsioonidel. Paljud naised, kes kannavad hidžaabi, teevad seda oma tööelus ilma, et neid tõsiselt võetaks. Radikaalsed religioossed diskursused kasutavad pearäti vaidlusi, et propageerida mentaliteeti "meie versus nemad" ja õhutavad hirmu, et lääs tegutseb moslemikogukonna vastu. Oluline on noortel tüdrukutel endil küsitleda ja edendada avatumat, usutundlikumat suhtumist.

Uut seaduseelnõu silmas pidades pole küsimus mitte ainult selles, mida tähendab seadusandlus pearäti kandmisel, vaid ka selles, kuidas me ühiskonnana soovime käsitleda mitmekesisust ja usulist identiteeti. Islamiliit juba kavatseb seadusandlikku protsessi tähelepanelikult jälgida ja võtta võimalikke õiguslikke meetmeid seaduse vastu, et saata oma kogukonnale selge sõnum.