Suche
Surematus kunstis: lugemine ja näitus Ottakringis!
Avasta 16. novembril Ottakringis avatud lugemisõhtu “imsterblich” tuntud autorite ja kunstnike ettelugemiste ja kunstiga.
Surematus kunstis: lugemine ja näitus Ottakringis!
16. novembril 2025 korraldab ühendus kunst-projekte Viinis spetsiaalse avatud lugemisõhtu motoga “surematu”. See üritus pakub platvormi loomingulistele mõtetele ning tõstab esile kunsti, kirjanduse ja surematu kartuli vahelisi mitmekülgseid suhteid. Sellel õhtul astuvad üles arvukad andekad autorid ja kunstnikud, kes mitte ainult ei esitle oma teoseid, vaid selgitavad ka kartuli ajalugu ja tähtsust kultuuris.
Üritusel esitlevad oma tekste autorid Doris Kloimstein, Franziska Bauer, Jacqueline Fedy ja Daniela Noitz. Eriti huvitav on see, et Jacqueline Fedy esitleb täna õhtul oma lasteraamatut prantsuse agronoomist Antoine-Augustin Parmentier'st. Parmentier, kes elas aastatel 1737–1813, oli Prantsusmaal ja Euroopas kartulikasvatuse pioneer, muutes kartuli oluliseks toiduallikaks, näiteks Vikipeedia teatatud. Tema elutöö, mis hõlmab ka arvukaid teaduspublikatsioone, avaldas otsustavat mõju Prantsusmaa toiduga kindlustatusele.
Kunst ja kartul – põnev seos
Ürituse raames esitleb kunstnik Martin Hammerschmid oma näitust “Elujoonised 2025”. Oma akti- ja portreejoonistustel paneb ta erilist rõhku emotsioonidele ja ühendab seega kujutamise abstraktsiooniga. Salzburgis sündinud ja 2023. aastast Viinis näitusi teinud Hammerschmid täiendab õhtu kontseptsiooni põneval moel. Näitust saab vaadata kuni 14. detsembrini 2025.
16. sajandil Lõuna-Ameerikast Euroopasse jõudnud kartul, mida sageli loomasöödana valesti mõisteti, on leidnud oma koha ka kunstis. Seda kasutavad keskse motiivina paljud kunstnikud, näiteks Vincent van Gogh oma kuulsal maalil “Kartulisööjad”. Selle järgi Saksa kartulimuuseum Mugul on muutunud vaeste toidust tänapäevases dieetköögis salendavaks aineks ja seda hinnatakse kui "hädaajal asendamatut päästjat".
Hirmust aktsepteerimiseni
Vaatamata esialgsetele eelarvamustele ja isegi kasvatamiskeelule kuni 1772. aastani oli Parmentier’l kartuli omaksvõtmist otsustav mõju. Seitsmeaastase sõja ajal ta vangistati ja pidi mugulat toiduallikana kasutama – ta mõistis kiiresti selle väärtust ja hakkas propageerima selle kasulikkust. See viis lõpuks selleni, et Pariisi arstiteaduskond kuulutas 1772. aastal kartuli söödavaks, mis pani aluse selle läbimurdele.
16. novembri üritus pole mitte ainult loomingulise väljenduse pidu, vaid ka tagasivaade kartuli üllatavale ja sageli alahinnatud ajaloole kunstis ja kirjanduses. Autorid ja kunstnikud annavad publikule võimaluse taasavastada “Maa aarde” paljusid tahke ja kultuurilist tähendust.