Peaaegu iga viies laps Austrias jääb istuma – põhjused ja lahendused!

Peaaegu iga viies laps Austrias jääb istuma – põhjused ja lahendused!

Algkooliaastad Austrias on paljudele lastele suur väljakutse. Vastavalt praegusele analüüsile profiil Ligi 20% õpilastest peavad põhikoolis viibima kauem kui planeeritud neli aastat. Eriti torkab silma see, et vaid 80% lastest lõpetab kooli tavapärasel ajal. Häiresignaal haridussüsteemile!

Praegune uuring näitab, et 9,5% lastest käib eelkoolis, samas kui 9,3% peab hinnet kordama. Huvitaval kombel on korduste põhjused vähem tingitud kehvadest hinnetest ja sagedamini kehvast saksa keele oskusest. Ainult 55% lastest, kes igapäevaelus saksa keelt ei räägi, lõpetab põhikooli ettenähtud aja jooksul. Laste puhul, kelle emakeel on saksa keel, on edukus 82%. Need arvud näitavad selgelt, kui oluline on keeleõpe.

Kooli struktuurid ja väljakutsed

Väljakutsed koolisüsteemis on mitmekesised. Näiteks Viini algkoolis liideti kaks kooli, mis tõi kaasa logistilisi raskusi. Teise põhikooli direktor hoiatab, et kordused kisuvad lapsed sageli klassist eemale ja see mõjutab negatiivselt sotsiaalseid struktuure. Uuringud näitavad, et sellised muutused on eriti stressirohked algkooliealistele lastele.

Vorarlbergi statistika näitab, et ainult 0,8% lastest, kelle emakeel on saksa keel ja 2,2% teise emakeelega, jääb põhikooli õppima. Võrdluseks, Viinis liigitati 57% õpilastest, kes kordasid koolikohustust, erakorralisteks. Austrias on märkimisväärne 3,4% põhikoolist väljalangejate määr, mis on tunduvalt kõrgem OECD keskmisest 1,5%.

Alternatiivsed rahastamisviisid

Haridusekspert Susanne Schwab toetab seda, et koolid pakuksid tuge varakult, selle asemel, et loota kordamisele. Haridusdirektoraadid ja haridusministeerium tegelevad juba alternatiivsete rahastamismudelitega. Burgenlandis on võimalik rahastatud juhendamist ja muid meetmeid tulemuslikkuse parandamiseks. Eesmärk: lapsed ei peaks mitte ainult edasi minema järgmisse klassi, vaid olema valmis ka positiivseks koolikarjääriks.

Lisaks nendele meetmetele on korduseksamid Austria haridussüsteemi keskseks komponendiks. Need toimuvad uue õppeaasta kahel esimesel õppepäeval, kui ei ole sätestatud teisiti. Koolikogukonnad võivad isegi otsustada nende eksamite jaoks erinevad ajad, et tulla toime organisatsiooniliste väljakutsetega. Õpilastel, kes oskavad esitada õigustatud põhjused, on isegi võimalus taotleda puudumise korral uut eksamikuupäeva, nagu näiteks Haridusministeerium tuleb lugeda.

Kuid kõik pole lihtne: hindamist viivad läbi vastav õpetaja ja hindaja ning korduseksami kordamine on võimalik vaid teatud tingimustel. Kogu see asi tekitab survet ja stressi õpilastes, kes juba niigi peavad maadlema arvukate takistustega koolisüsteemis.

Kokkuvõttes on Austria koolisüsteem ristteel. Kiiresti on vaja leida viise, kuidas aidata lastel paremaid hindeid saavutada, vaid pakkuda neile ka igakülgset tuge nende haridusteekonnal. Hea koolikeskkond ei soodusta mitte ainult saavutusi, vaid ka õppimisrõõmu – eesmärk, mis peaks olema iga lapse jaoks esmatähtis.