Uusehitus Austrias: eluasemepuudus kasvab toetustest hoolimata jätkuvalt!

Uusehitus Austrias: eluasemepuudus kasvab toetustest hoolimata jätkuvalt!

Viinis näitab elamuehitus segaseid numbreid. 2024. aastal koges uusehitustoetuste hooaeg, andes valguskiire niigi pingelisse eluasemeolukorda. Vastavalt Trend oli rahastamiskohustusi kokku ligikaudu 19 200, mis vastab eelmise aastaga võrreldes meeldivale 13-protsendilisele kasvule. Kulutused eluasemetoetustele kasvasid samuti 14 protsenti 2,51 miljardi euroni, jõudes tagasi 2010. aastate alguse tasemele.

Eriti tähelepanuväärsed on suuremahulised uusehitustoetused, mis on kasvanud 27 protsenti. Ühingu esimees Robert Schmid on optimistlik ja rõhutab, et see tõusutrend võib aidata eluasemepuudust likvideerida. Kuid ta hoiatab ka: Ehitustootmise stabiliseerimiseks ja taskukohase elamispinna loomiseks tuleb võtta kasutusele uuenduslikud lähenemisviisid ja hoida ehituskulud kontrolli all.

Renoveerimisstatistika ja laenuintressid

Hoopis teistsugune on olukord renoveerimise rahastamise vallas. Statistika näitab siin lõdvestumist, kuid seda ei saa pidada positiivseks. Renoveerimiskulud kahanesid 6 protsenti vaid 650 miljoni euroni ning renoveerimisprojektidesse, sealhulgas riigi rahastusse, laekus kokku 2,15 miljardit eurot. Selle valdkonna langus tekitab küsimusi, pidades eelkõige silmas kõrgeid laenuintresse ja KIM-määrusest tulenevalt tõusnud ehitushindu, mis ehituslubade andmist tugevalt alla suruvad.

2024. aastal väljastatud 51 500 ehitusloaga jääb see arv ligikaudu kolmandiku võrra alla kümne aasta keskmisele. Elamuehituse määr – elamuehituslubade arv 1000 elaniku kohta – oli üleriigiliselt 3,5, liidripositsioonil asus Viin 4,5-ga. See annab selgelt mõista, et pealinnal läheb eluasemepoliitika osas palju õigesti, samas kui Kärnten (2,7) ning Salzburg ja Steiermark (mõlemal 2,9) jäävad maha, kuna OTS teatab.

Väljavaade tulevikku

Järgmiste aastate kurss on seetõttu ohus. Schmid hoiatab, et CO2 heitkoguste hindamisel kogu elamispinna elutsükli jooksul tuleks lähtuda tehnoloogiliselt avatud lähenemisviisist. Kui poliitika nihkub säästvamate ehitusmaterjalide poole, saaks heitkoguseid vähendada, kuid ehitustööstuse kaasnevatesse kuludesse tuleks suhtuda ettevaatlikult. See tasakaal võib olla otsustava tähtsusega, et vältida turupiiranguid ja võidelda eluasemekriisiga jätkusuutlikult.

Arvestades neid olulisi andmeid, on selge, et Viin ja ülejäänud Austria seisavad silmitsi tohutute väljakutsetega. Aga hea käega poliitikas ja ehitusvaldkonnas võiks olla võimalik kursi õiges suunas seada. Seega on põnev näha, kuidas eluasemeturg järgmisel aastal areneb.