Sajandivahetus: kuidas Viin end Alam-Austriast emantsipeeris!

Sajandivahetus: kuidas Viin end Alam-Austriast emantsipeeris!

Austria väikseimal ja kõige suurema rahvaarvuga piirkonnal Viinil on sündmusterohke ajalugu. Kuni 1918. aastani kuulus linn Alam-Austriale ning oli Habsburgide monarhia pealinn ja residents. Selle monarhia kokkuvarisemine tõi piirkonnas kaasa põhjalikud muutused. Seda perioodi iseloomustas eriti Austria Sotsialistliku Partei (SPÖ) tõus Viinis ja Alam-Austria tööstuspiirkondades. 10. novembril 1920 jõustus põhiseadus, mis määratles Viini iseseisva föderaalriigina ja pani aluse eraldumisele Alam-Austriast.

Lahkumine pandi lõpuks pitseri eraldusseadusega, mis võeti vastu 29. detsembril 1921 ja jõustus 1. jaanuaril 1922. See seadus reguleeris Viini iseseisvust ja kinnitas, et linn iseseisvus Alam-Austriast. Sellele eelnesid poliitilised erimeelsused, eriti sotsiaaldemokraatliku Viini ja Alam-Austria konservatiivsemate maapiirkondade vahel, mis viisid otsuseni anda Viinile oma riigikord. 1. jaanuaril 2024 elab linnas umbes 2 005 750 elanikku ja selle pindala on umbes 415 ruutkilomeetrit.

Iseseisvuse tee

Viini esimene kuberner Jakob Reumann SPÖ-st võttis selles ümberkujundamises võtmerolli. Uue 1920. aasta föderaalseadusega kuulutati Viin föderaalriigiks, millel on õigus kehtestada oma seadusi ja võimalus saata esindajaid liidunõukogusse. Need muutused ei olnud ainult poliitilised; Rahalisi õigusi reguleeris ka lahuseluseadus, millega viidi läbi Viini ja Alam-Austria rahaline lahutus.

Selle eraldamise oluline element oli säte, et Viin ja Alam-Austria peaksid tegutsema üksteisest sõltumatult oma valitsuste ja osariikide parlamentidega. Otsustati tunnistada kehtetuks ühine riigi põhiseadus, millega sõlmiti kahe riigi õigussuhted. 18. novembril 1920 jõustus ka Viini linna põhiseadus, mis kindlustas veelgi linna rolli iseseisva riigina.

Administratiivne meistriteos

Tänapäeval on Viin Alam-Austria osariigi valitsuse asukoht, mille haldusasutused asuvad endiselt linnas. Alam-Austria liidumaa valitsus kolis 1997. aastal St. Pöltenisse, kuid ajalooline maamaja – kahe liidumaa vahelise ühenduse sümbol – on Viini jaoks endiselt oluline. Lahkumisseadust on sellest ajast saadik mitu korda üle vaadatud, sealhulgas 1978. aastal uuesti välja kuulutatud ja 1986. aastal tehtud otsus, millega tehti St. Pölten ametlikult Alam-Austria osariigi pealinnaks.

Viini ja Alam-Austria suhe näitab, et vaatamata administratiivsele eraldatusele säilivad paljud sidemed. Kui soovite rohkem teada saada Viini mitmekesiste pakkumiste ja vaatamisväärsuste kohta, võite külastada Viini turismiinfot kesklinnades või lennujaamas. Siin on saadaval pädevad töötajad, kes võivad anda näpunäiteid sündmuste, ekskursioonide või isegi linnas viibimise kohta. Viin jääb ajaloo, kultuuri ja dünaamikaga paigaks nii kohalikele kui ka külastajatele.