Viini kinnipeetavad: maksumaksjad rahastavad üüriabi!

Viini kinnipeetavad: maksumaksjad rahastavad üüriabi!

Hiljutine aruanne Viinis vangide üüriabi kohta näitab, et linn pakub vangistatud inimestele ainulaadset tuge. Kuidas kroon teatas, et eelmisel aastal andis linn 31 vangile üüriabi kokku 54 202,04 eurot. Kuigi see meede jagab avalikkuses eriarvamusi, kirjeldab linna sotsiaalnõunik Peter Hacker seda majanduslikult mõistlikuna, et soodustada vangide taasintegreerimist.

Kuid pilk teiste liidumaade määrustele näitab, et Viin on selle praktikaga üksi. Ülem-Austria vangidele eluasemetoetust ei maksta. Vorarlbergis ei ole vähemalt kuuekuulise tingimusteta vanglakaristusega kurjategijatel õigust sotsiaalabile, samas kui Burgenlandis üldjuhul vangidele igakuist toetust ei anta. Teoreetiliselt saaks abi anda vaid erandjuhtudel lühikeste kuni kuuekuuliste vanglakaristuste puhul, kuid seni dokumenteeritud juhtumeid selle kohta ei ole.

Piirkondlikud erinevused üüriabis

Tiroolis kontrollitakse üürimakseid vangistuse ajal individuaalselt, kuigi seda toetust makstakse välja vaid ühel või kahel juhul aastas. Alam-Austrias on üüritoetused seotud põhielukohaga, mis tähendab, et vanglast saab vanglakaristuse ajaks põhielukoht. Salzburgis võib aga olla võimalik üüriabi saada alaealistel, kes on saanud lühikese, mõnenädalase vanglakaristuse. Steiermargis on statsionaarsetes asutustes viibivad inimesed sotsiaalabist välja jäetud, samas kui üksikjuhtudel võib toetust saada alla kuuekuulise vanglakaristuse korral.

Liitriikide erinevad lähenemisviisid tekitavad põnevaid küsimusi: kas vange on tõesti mõtet sel viisil toetada? Kas see muudab pärast vanglat ellu naasmist? Paljud ühiskonna häälekandjad näevad lõhet vangide rahalise toetamise ja haavatavate kodanike toetamise vahel, kes ei ole vangis.

Taustinfo toetuse ja selle mõju kohta

Üüritoetus võib lõppkokkuvõttes aidata vähendada retsidiivsuse määra, pakkudes vangidele aluse, millele vanglast vabanemise ajal oma elu ehitada. Linna sotsiaalküsimuste nõunik Peter Hacker on veendunud, et selline toetus võib anda ühiskonnale positiivse panuse, kuna selle eesmärk on vangide taasintegreerimine.

Jääb aga näha, kas teised liiduriigid järgivad Viini eeskuju. Kui muutusi ei toimu, võib Viin end jätkuvalt pidada kinnipeetavate abistamise ebaselgeks pioneeriks, samas kui teised piirkonnad jätkavad rangete eeskirjade järgimist. Samal ajal kutsub debatt vangide heaolu üle kodanikke mõtlema õiglusele, võimalustele ja seaduste tajumisele, mis kehtivad mitte ainult süüdimõistetute, vaid ka ühiskonna suhtes tervikuna.