Teatrilegend Claus Peymann suri Berliinis 88-aastaselt!

Teatrilegend Claus Peymann suri Berliinis 88-aastaselt!

Sügava kurbusega peame teatama Viini Burgtheateri endise direktori Claus Peymanni surmast. Kujunev teatritegija suri Berliinis 88-aastaselt. 7. juunil 1937 Bremenis sündinud Peymann on oma lavastustega avaldanud märkimisväärset mõju saksakeelsele teatrile. Eriti tähelepanuväärsed on tema teosed sellistelt suurkujudelt nagu Thomas Bernhard, Peter Handke ja Elfriede Jelinek.

Peymann asus 1986. aastal Burgtheateri juhtima ja andis seal tooni. Üks tema tähtsamaid töid on 1988. aastal valminud Bernhardi “Heldenplatz”, mida peetakse üheks suurimaks teatri- ja ühiskonnaskandaaliks teises Austria Vabariigis. Teos esitati Burgtheateri 100. aastapäeva puhul – ja see langes kokku “Austria annekteerimise” 50. aastapäevaga. Kuigi poliitiline meeleolu oli rahutu, peeti esilinastus ja tekitas tuliseid vaidlusi selle üle, kuidas natsiminevikuga toime tulla. Hoolimata massilistest protestidest ja püüdlustest esinemist takistada, sai “Heldenplatz” 120 etendusega Peymanni karjääri suurimaks eduks ja oli üks tema ametiaja enimesitatud teoseid. Peymann ise kirjeldas esilinastust kui "võitu ebaõnne vastu", mida vaid rõhutas publiku toetus keset kõmu ja vile.

Pärand teatris

Pärast Viinist pensionile jäämist juhtis Peymann aastatel 1999–2017 Berliner Ensemble’i. Ka pärast direktorina tegutsemist jäi ta aktiivseks ja lavastas lõpuni, sealhulgas „Saksa lõunalaud” 2020. aastal ja „Godot oodates” 2023. aastal Josefstadti teatris. Tema pikk karjäär pälvis 2012. aastal erilise tunnustuse: temast sai Burgtheateri auliige, jättes endast maha püsiva pärandi. Burgtheatrit ennast, mis asutati 1748. aastal ja asub Ringstrassel alates 1888. aastast, peetakse üheks olulisemaks teatriks saksakeelses maailmas. Peymanni aeg läheb seal maja ajaloos kuldseks perioodiks.

Nagu näitab geschichtewiki.wien.gv.at, tuli Peymanni juhtimisel sageli arvestada poliitiliste ja sotsiaalsete väljakutsetega, nii et „Heldenplatzi” etendus pani palju peale kunstiliselt, vaid ka sotsiaalselt. Sotsiaalne olukord Austrias oli suure murrangu äärel, eriti arvestades Kurt Waldheimi presidendivalimiste kampaaniat ja Jörg Haideri esiletõusu, ning Bernardi näidend oli selle aja peegeldus.

Unustamata jääb Claus Peymanni pärand, kes avaldas muljet suurepärase materjalitunde ja nende olulisusega sotsiaalses kontekstis. Teatri suurmees, kelle kuju ja nägemused jäävad elama paljude kultuurisõprade südamesse.