Kirverünnak Viinis: 16-aastane suri pärast jõhkrat tegu!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Ingo S. süüdistatakse Nayden P. jõhkras mõrvas, mis pandi toime Viinis kirvega. Motiiv: väljapressimine.

Ingo S. wird des brutalen Mordes an Nayden P. beschuldigt, begangen mit einer Axt in Wien. Tatmotiv: Erpressung.
Ingo S. süüdistatakse Nayden P. jõhkras mõrvas, mis pandi toime Viinis kirvega. Motiiv: väljapressimine.

Kirverünnak Viinis: 16-aastane suri pärast jõhkrat tegu!

Möödunud aasta 6. oktoobril Viinis toimunud šokeerivas kuriteos kaotas Ingo S. (45) jõhkrate rünnakute tõttu elu 16-aastane helistaja Nayden P.. Väidetavalt ründas metsaraidurkirvega kurjategija oma ohvrit kokku 50 löögiga, enne kui ta lahkus kohutavalt sündmuskohalt ja varjas end Ülem-Austria sugulaste juurde. Pärast vahistamist väljendas Ingo S. oma kurbust ja meeleheidet olukorra pärast politseile saadetud kirjas ning kirjeldas Naydenit kui "armsat".

Kuriteopaika Sonnwendviertelis iseloomustas verevalamine ja kurbus. Ingo S. kattis pärast rünnakut kannatanu ja jättis vereplekilise kirja. Talle esitatud süüdistused põhinevad ohvri venna väljapressimise motiivil, mida tõendab tema sülearvutis olev dokument, mis sisaldab väljapressimiskatseid ja vabandusi. Kohtuprotsessil võivad S.-le olla tõsised tagajärjed: teda ähvardab eluaegne vangistus.

Tervislik ja õiguslik olukord

Ingo S.-l on nüüdseks tõsised terviseprobleemid, kuna ta sai vahi all viibides raske kaelavigastuse. Ta on kunstlikust toitumisest sõltuv ja oskab ainult sosistada. Tema kaitsja kirjeldab teda kui "viletsusehunnikut", kes kaalub alla 50 kg. Vaatamata oma viletsale seisundile mõtleb ta juba vanglajärgsele ajale, mille tahaks veeta koos oma eakate vanematega.

Kuritegu heidab valgust vägivaldse kuritegevuse murettekitavale olukorrale Euroopas. Statistika kohaselt on vägivallakuriteod, nagu mõrvad ja röövimised, vägivalla kõrgeima tasemega vormid. Näiteks Saksamaal moodustavad vägivallakuriteod vähem kui 4% kõigist politsei poolt registreeritud kuritegudest, kuid neil on oluline mõju elanikkonna turvatundele. 2024. aastal registreeriti umbes 217 000 vägivallakuritegu, mis on suurim arv alates 2007. aastast teatab Statista.

Vägivaldse kuritegevuse areng

Viimaste aastate vägivaldse kuritegevuse kasv on murettekitav. Pärast koroonapandeemia ajal toimunud langust on arvud alates 2021. aastast taas tõusnud, peaaegu kolmandiku võrra kõrgemale kui varem. Föderaalne kriminaalpolitsei amet kahtlustab, et sellele aitavad kaasa majanduslik ebakindlus ja sotsiaalne surve. Eriti murettekitav on vägivaldse kuritegevuse kasv noorte seas; kolmandik kahtlusalustest on alla 21-aastased. Hädaabitöötajate vastane vägivald on samuti saavutanud rekordtaseme, peegeldades jätkuvaid vaimse tervise probleeme, mida paljud kodanikud on kogenud märgib bpb.

Selliseid juhtumeid silmas pidades on ülimalt oluline võtta meetmeid kogu ühiskonnas vägivallaaktide vastu võitlemiseks ja elanikkonna turvatunde tugevdamiseks. Ingo S. ja Nayden P. juhtum tuletab valusalt meelde, et vägivallakuriteod ei ole lihtsalt statistika, vaid nende inimeste traagilised saatused, kes peavad elama oma tegude tõsiste tagajärgedega.