Verine vaidlus: 17-aastane pussitab kirbuturul müüjat!

Verine vaidlus: 17-aastane pussitab kirbuturul müüjat!

7. septembril 2025 juhtus Viini 22. linnaosas Stadlau kirbuturul hirmuäratav juhtum. Müügikõne ajal eskaleerus vaidlus 17-aastase kahtlusaluse, kelle perekonnas on Süüria juured, ja 41-aastase kirbuturu müüja vahel. Konflikt lõppes jõhkralt: nooruk pussitas mitu korda noaga kannatanut, kes sai seejärel raskeid kehavigastusi ja viidi kiirabi saamiseks haiglasse. Juhtum ei toimunud mitte ainult turul endal, vaid põhjustas ka füüsilise tüli lähedal asuvas trammis.

Kurjategija põgenes alguses pärast kuritegu, kuid andis end veidi hiljem Döblingi politseijaoskonda üles. Oma avalduse kohaselt kaitses ta end vaid ohvri rünnakute eest. Pärast konsulteerimist Viini prokuratuuriga viidi ta edasist uurimist ootama vanglasse. Siiani on jäänud ebaselgeks, mis selle verise juhtumini täpselt viis ja kas psühholoogilised tegurid võisid oma rolli mängida.

Kasvav probleem

Noarünnakud nagu Viinis ei ole üksikjuhtumid. Politseikuritegevuse statistika (PKS) 2023. aasta andmetel tuvastati Saksamaal 27 141 ohtliku ja raske kehavigastuse juhtumit nugadega, mis on 9,7% rohkem kui aasta varem. Psühholoogilised uuringud näitavad, et mürgised kujutluspildid mehelikkusest viivad sageli sellise vägivallani. Paljud noored mehed näevad nugades staatuse sümbolit ning oma jõu ja enesekaitse väljendust, 62% selle vanuserühma kurjategijatest kannavad sellist kuvandit. Lisaks on 38% noaga ründajatest psühholoogiliste häirete tunnused, samas kui sotsiaalsed stressitegurid, nagu vaesus ja töötus, võivad neid tendentse süvendada. Seda arutelu õhutavad veelgi Lab-News järeldused.

Teine aspekt on alkoholi mõju, mida uuringutes nähakse sageli vägivallategude taustana. Umbes 47% noarünnakutest leiavad aset purjus olekus, mis vähendab oluliselt impulsside kontrolli ja soodustab konfliktide eskaleerumist. Nendel teemadel tehtud uuringud näitavad, et selliste juhtumite edaspidiseks ärahoidmiseks on hädasti vaja kõikehõlmavat ennetamist.

Lahenduste otsimine

Ennetusmeetodite üle käib suur avalik arutelu. Kui on tõestatud, et rangematel karistustel relvakeelutsoonide kehtestamise kaudu on vaid piiratud mõju, siis koolipõhised konfliktihaldusprogrammid pakuvad oluliselt paremat potentsiaali vägivalla vähendamiseks. Uuringud näitavad, et sellised programmid võivad vähendada valmisolekut vägivalda kasutada kuni 15%.

Sellega seoses on ülioluline jälgida Viinis ja Austrias valitsevat olukorda. Sellised juhtumid, nagu juhtus Stadlau kirbuturul, peaksid meid kõiki mõtlema panema. Omavalitsusi kutsutakse üles õigeaegselt tegutsema, et võidelda selle vägivalla põhjustega ühiskonnas – sest noavägivalla teema puudutab meid kõiki ja sellel pole lõppu näha.