Suche
Mein Konto
Viin kärbib miinimumsissetulekut: pered ja lapsed kannatavad!
Viin kavandab miinimumsissetuleku kärpeid, eriti puudutab see lastetoetusi ja ühiskortereid.
Viin kärbib miinimumsissetulekut: pered ja lapsed kannatavad!
Pingelise eelarveolukorra tõttu on Viini linn sunnitud tegema drastilisi kärpeid miinimumsissetuleku osas. Vastavalt kroon Kärped mõjutavad eelkõige laste eeliseid. Nii jagatakse muu hulgas kuni 115 miljonit eurot vähem toetust, mis tekitab linnas omajagu arutelu.
Praegu läheb umbes 25% täiskasvanute miinimumsissetulekust eluasemekuludeks, mis arvatakse maha üüritoetusest. Kulude olukorra parandamiseks plaanib linn edaspidi üüritoetusest maha arvata lastele mõeldud summad. See on mõeldud eelkõige abi vajavatele kogukondadele, keda koheldakse tulevikus erinevalt. Pärast ORF Viin Ühiskorterit (WG) võib tulevikus vaadelda peredena, mis võib kaasa tuua elukalliduse vähenemise.
Tagajärjed peredele ja lastele
Kavandatavate kärbete kriitikud hoiatavad aga, et lastemäärad ei ole kahanevad. Viielapseline pere võiks regulatsioonide tulemusel saada aastas umbes 400 eurot vähem. Linna üldeesmärk on saavutada aastas kokkuhoid ligikaudu 95 miljonit eurot, muudatustega loodetakse kokku hoida ligikaudu 20 miljonit eurot. See juhtub kontekstis, kus Viin kulutab miinimumsissetulekule umbes 800 miljonit eurot aastas.
Linnapea Michael Ludwig tugineb ka riikliku tööhõiveameti (AMS) menetletavale miinimumsissetuleku sättele, et edendada vanemate integreerumist tööturule. Selle strateegia teine aspekt on kaalutlused kolmeaastaste laste kohustusliku lasteaia kohta. Muudatused jõustuvad eeldatavasti järgmisel aastal.
Sotsiaalhoolekande seaduste reform
Kokkuvõttes muutub sotsiaalabi struktuur uue sotsiaaltoetuse põhiseaduse tulemusel. Miinimumnormide asemel kehtestatakse edaspidi sotsiaaltoetuse maksimummäärad, nagu on kirjas Sotsiaalministeeriumi koduleht võib leida. See võib tähendada, et näiteks üksi elavate inimeste ja üksikvanemate maksimaalne summa on 2025. aastal umbes 1209 eurot, paarid aga võivad oodata umbes 1693 eurot aastas.
Alaealiste laste kahanevate maksimummäärade kaotamine konstitutsioonikohtu poolt tagab ka liidumaadele suurema vabaduse lastetoetuste määramisel. See võib kaasa tuua piirkondadevahelise ebavõrdsuse. Teine oluline punkt on puuetega inimeste kohustuslik lisatasu, mille suurus on 2025. aastaks umbes 218 eurot kuus.
Arvestades kõiki neid muudatusi, käivad Viinis juba tulised vaidlused miinimumsissetuleku tuleviku ja selle mõju üle linna kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele.