Viini põllumehed: Hea saak, aga suured majanduslikud mured!

Viini põllumehed: Hea saak, aga suured majanduslikud mured!

2023. aasta suvi oli Viini põllumeeste jaoks lõppkokkuvõttes positiivne, hoolimata mõnest vihmasest kuust. Põllumajandustootjad teatavad kindlatest saagiootustest, eriti puu- ja juurviljade osas, samas kui Viini Põllumajanduskoda (LK Vienna) räägib püsivalt positiivsest saagikust ja kvaliteedist kõigis sektorites. Sellega kaasneb aga suur, aga: majanduslikud tingimused on problemaatilised. Vaatamata heale saagile varjutavad rõõmu liiga madalad tootjahinnad, kasvavad kulud ja kasvav konkurentsisurve. 2025. aasta saak on keskmisest kõrgem, eriti põlluharimise puhul, kusjuures positiivselt areneb eelkõige sojauba ja suhkrupeet. Madalad väljamaksete hinnad tekitavad aga põllumeestele palju probleeme, eriti tõusvate palgakulude ning masina- ja energiakulude ajal. Minu ringkond teatab.

Loomulikult on kesksel kohal ka viinamarjakasvatus. Pärast kaht üsna pettumust valmistavat aastat loodavad veinivalmistajad tänavu rikkalikku saaki. Viinamarjad tunduvad terved ja seni on tormide või rahe eest säästetud. Saagikoristus algas septembri alguses, kuid saavutab haripunkti alles kuu keskpaigas-lõpuni. See kõlab ahvatlevalt, kuid ka siin käib võitlus: kõrged tootmiskulud, veinitarbimise vähenemine, bürokraatia ja rahvusvaheline konkurentsisurve panevad viinamarjakasvatajatele suure koormuse. Lisaks on haigusi ja kahjureid, mida kliimamuutus soodustab.

Väljakutsed aianduses

Aianduses jäävad saagid aga veidi alla eelmise aasta taseme, mis ei tulene vähimatest jahedast ja mitte eriti päikesepaistelisest kevadest. Traditsiooniliselt toob pühadehooaeg turule sageli ülejääke, kuid aina kasvab lootus, et sügis pakub paremaid müügivõimalusi. Ka siinseid väljakutseid ei tohiks alahinnata: kõrged energiahinnad, piiratud taimekaitse ja seisev hinnatase koos kasvavate kuludega koormavad tööstust. Põllumajandustootjad on eriti mures kahjurite arvu suurenemise ja heakskiidetud pestitsiidide vähenemise pärast.

Teraviljakasvatuse osas vaatavad ettevõtted tulevikku vastakate tunnetega. Teravilja kasvatatav pind on Austrias praegu vaid 505 400 hektarit ja on seetõttu rekordmadal; vähenemine 3,4 protsenti võrreldes 5 aasta keskmisega. 2025. aasta saak jääb eeldatavalt veidi alla keskmise, kuid see on üle eelmise aasta taseme – kokku 2,89 miljonit tonni, mis on 2 protsenti alla 5 aasta keskmise. Tugev vihmasadu ja kahjurite levik on siin endiselt väljakutse, kuigi põlluharud muutuvad üha paremini koolitatud. Rapsikasvatus on pestitsiidide puudumise tõttu vähenenud 2013. aasta 60 000 hektarilt vaid 20 000 hektarile. See on kontrastiks maisipindade kasvuga, mis registreeris suurima kasvupinna 210 700 hektaril. LKO teatab.

Kliimamuutused ja põllumajandus

Kliimamuutused toovad põllumajandusele kaasa täiendavat ebakindlust. Uuringud näitavad, et äärmuslikud ilmastikutingimused, nagu kuumalained või tugev vihm, võivad oluliselt mõjutada saagikust. Põllumajandustootjad peavad välja töötama uued kohanemisstrateegiad, et ka nendes ebasoodsates tingimustes edukalt tegutseda. Digitaalsed tööriistad ja kaasaegsed tehnoloogiad on põllumajanduse jätkusuutlikumaks muutmiseks väga populaarsed. Kuid rahvusvaheline kaubandus seab kõrged nõudmised ka kodumaistele ettevõtetele, kes vajavad konkurentsis püsimiseks tugevat kaitset. BPB teavitas.

Üldiselt jääb Viini põllumeeste olukord vaatamata tugevale saagile ebaoptimaalseks. Väljakutsed on suured, kuid uued strateegiad ja tööstuse ühtsus võivad aidata põllumeestel sellest keerulisest ajast üle elada.