Viin: kauaoodatud geotermilise soojusallika avastamine!

Viin: kauaoodatud geotermilise soojusallika avastamine!

Viin, rikka ajalooga linn, võib nüüd samuti oodata teedrajavat avastust. Geotermiline veeallikas asub linna tänavate all ja võib Viini soojusvarustuses jätkusuutlikult revolutsiooni teha. Tagasivaade minevikku näitab, et Viini kattis troopiline meri 20–14 miljonit aastat tagasi, mis seletab tänapäeva geotermilisi ressursse. Autorid Mathias Harzhauser ja Thomas Hofmann oma raamatus "Wien am Sand" väidavad, et paljud neist meremaardlatest pärinevad ajast, mil siin elasid hiiglaslikud austririfid ja isegi manaatid. Paljusid neist jäänustest võib leida sellistest hoonetest nagu loodusloo- ja kunstiajaloomuuseum, kus ehitusmaterjalina kasutati Atzgersdorfi kivi, mis on rikas tigude fossiilide poolest.

Hiljuti avastatud uus kuumaveeallikas linnapiirkonna alt, nimega Aderklaa, pole juhus. Kuidas themayer.eu aruannete kohaselt on see avastus aastatepikkuste uuringute tulemus, mis keskendusid säästvatele geotermilise energia alternatiividele. Pärast viimase uurimusliku puurimise lõpetamist viiakse maardla optimaalseks kasutamiseks läbi vee geoloogilise ja keemilise koostise uurimine.

Geotermiline energia kui kliimamuutuste võti

Mida see linna ja selle elanike jaoks tähendab? Geotermiline energia on soojusülemineku oluline komponent ja mängib võtmerolli kliimamuutuste ohjeldamisel, eriti Viini puhul. Transdistsiplinaarse projektiga, mis uurib sügava maasoojusenergia kasutamist linnas, on eesmärk viia need ressursid ohutult Viini ulatuslikku kaugküttevõrku. Seda algatust toetavad meteoroloogia ja geodünaamika keskinstituudi (ZAMG) eksperdid. ZAMG seismoloog Maria-Theresia Apolner tutvustab peagi avalikus loengus selle projekti tulemusi oeaw.ac.at teavitatud.

Hinnanguliselt hoiab Aderklaa maardla vett ligi 100 kraadi Celsiuse järgi ja võib anda umbes 120 megavatti soojusvõimsust. Wien Energie plaanib aastaks 2030 varustada sellest maasoojusallikast soojusega ligikaudu 125 000 majapidamist. Need meetmed on vajalikud kliimaeesmärkide täitmiseks, mille kohaselt peab aastaks 2040 olema kaugküttega varustatud 56% linnast. Ülejäänud soojusvarustuse tagavad ülitõhusad soojuspumbad.

Vee ja fossiilide rohkusest

Selle piirkonna veealune maastik ei paljasta mitte ainult geotermilisi ressursse, vaid ka jälgi elavast mereminevikust. Viini tänavatelt ja hoonetest avastatakse korduvalt fossiilide jäänuseid, sealhulgas muljetavaldavaid mammuti luid. Need avastused ei paku mitte ainult looduslikku ajaloolist huvi, vaid illustreerivad ka Viini ainulaadse geoloogilise mineviku pärandit.

Selle uudse ajaloolise tähtsuse ja tipptehnoloogia segu kaudu näitab Viin taas, et linn ei vaata mitte ainult tulevikku, vaid ka minevikku. See avastus pole mitte ainult energiavarustuse strateegia võit, vaid ka põnev peatükk selle suure linna ajaloos.