Marvin Bergauer: Düstoopiline debüütromaan traumast ja kiibidest peas

Marvin Bergauer: Düstoopiline debüütromaan traumast ja kiibidest peas

Viinis, mida üha enam iseloomustavad tehnoloogiline progress ja düstoopilised nägemused, avaldab reporter ja autor Marvin Bergauer oma debüütteose "Lõputu tahe". Oma romaanis töötleb ta oma isiklikke kogemusi südameoperatsiooniga, kuigi raamat pole autobiograafia. Süžee areneb tulevases Austrias, kus kuritegevus on hüppeliselt tõusnud murettekitava tasemeni. Selle vastukaaluks plaanib valitsus istutada kodanike ajju kiibid, et rekonstrueerida kuritegusid ja seeläbi vähendada kuritegevuse taset. Bergauer ühendab oma isiklikud arusaamad köitva, väljamõeldud süžeega, mis paneb lugeja mõtlema. [Minu piirkond teatab, et...]

Raamatu keskmes ei ole tehnoloogiline sekkumine ega valitsus, vaid pigem nelja tegelase sügavad emotsioonid ja konfliktid. Phil ja Ben Hildmann võitlevad oma perekonna lagunemise vastu, Chloe aga liitub vastupanuliikumisega, mis võitleb siirdatud kiipide vastu. Levin, kes pidi läbima ka südameoperatsiooni, läheb hoopis teist teed kui Bergauer. Tegelaste saatused elavad alguses kõrvuti, kuid loo edenedes seotakse neid liigutavalt.

Küborgidest ja inimidentiteedist

Romaan heidab varju ka inimidentiteedi muutumisele tehnoloogiaajastul. Professor Christof Niemeyer Karlsruhe Tehnoloogiainstituudist määratleb küborgid kui elusolendeid, kellel on tehniline implantaat, mis parandab nende funktsioone. See tõstatab muidugi küsimuse: kus lõpeb inimene ja algab masin? Mõte, et sellised tehnoloogiad nagu südamestimulaatorid või isegi signaalitöötluse implantaadid saavad meie bioloogilise eksistentsi osaks, ei ole enam kaugeleulatuv, vaid reaalne võimalus. Küborgiuuringud, mis varem olid sageli ankurdatud ulmemaailma või militaarteaduste maailma, on hakanud avalikku diskursust jõudma. Deutschlandfunk selgitab, et...

Uusimad tehnilised arengud, nagu aju-arvuti liidesed (BCI), võimaldavad mõtteid muuta füüsilisteks tegevusteks. Näide naisest, kes suudab juhtida robotit, kasutades oma ajus elektroodi massiivi, illustreerib, kui lähedal oleme inimeste ja tehnoloogia sulandumisele. Siin esile kerkivaid eetilisi muresid ei saa ignoreerida, eriti kui mõelda võimalikele kuritarvitustele ja morfoloogilise eneseväljenduse vabadusele. End küborgina määratlev Neil Harbisson nõuab juba tehniliste implantaatidega elavatele inimestele õigusi.

Fortech visioonid ja inimlikud väljakutsed

Küborgide ja tehnoloogiliste implantaatide ümber käiv diskussioon kajastub ka Bergaueri romaanis. Bergaueri oma raamatus arendatavat “lõputu tahte” teooriat võiks mõista tegelaste sisekonfliktide ja indiviidi muutuva identiteedi filosoofilise uurimisena tehnoloogilises maailmas. Ettevõte Gregor Demblin, kes suudab taas eksoskeletiga kõndida, näitab, kui kaugele on tehnoloogia juba jõudnud ja kuidas see võib halvatud inimeste elukvaliteeti oluliselt parandada. Need arengud võivad mitte ainult laiendada meie meditsiinilisi võimalusi, vaid ka muuta põhjalikult seda, kuidas me mõtleme inimese füüsilisest ja psühholoogilisest eksistentsist. DerPragmaticus teatab, et…

“Lõputu tahe” maksab 21,90 eurot ja on saadaval veebis. Oma triloogia esimese osaga ei demonstreeri Marvin Bergauer mitte ainult oma kirjanduslikke oskusi, vaid toob lauale ka olulised sotsiaalsed küsimused inimeste ja tehnoloogia seostest.