Boikott või osalemine? Eurovisiooni vaidlus läheb tuliseks!

Boikott või osalemine? Eurovisiooni vaidlus läheb tuliseks!

Millega Viin praegu tegeleb? Üks viimastel nädalatel tuliseid arutelusid tekitanud teema on boikotid ja nende mõju poliitilistele ja kultuurilistele sündmustele. Keskendutakse eelkõige tulevasele Eurovisiooni lauluvõistlusele (ESC), mis peaks toimuma 2026. aasta mais Viinis. Ülemaailmsete poliitiliste pingete ja Lähis-Idas jätkuva konflikti taustal tekib küsimus, millist mõju avaldavad need tegurid Iisraeli osalemisele.

Taustal on murettekitav areng: mitmed Euroopa riigid on teatanud, et boikoteerivad ESC-d, kui Iisrael üritusest osa võtab. Iirimaa, Sloveenia, Holland, Island, Belgia ja Hispaania on juba selgeks teinud, et Iisraeli vastuvõtmise korral kaaluvad nad oma osalemist uuesti. Saksamaa kultuuriminister Wolfram Weimer mõistis ähvardused teravalt hukka ja rõhutas, et ESC alged on rahvusvahelises mõistmises. Tõrjutus on seega saatuslik märk ja läheb vastuollu võistlusvaimuga, mis seab kunsti rahvuslikkusest kõrgemale. Weimer rõhutab, et ESC väärtused on sellistel aegadel eriti olulised ja et kui Iisrael jäetakse osalemisest välja, on lubatud "boikoteerijate boikoteerimine", nagu Israelnationalnews teatab.

Boikottidega tegelemine

Boikoteerimine kui poliitilise surve vahend ei ole uus nähtus. Alates esimesest edukast boikotist Iirimaal 1880. aastal kuni praeguste näideteni, nagu Iisraeli vastane boikott, on ajalugu täis protestiliikumisi, mis reageerivad erinevatele sotsiaalsetele ja majanduslikele kaebustele. Mõiste ise pärineb Charles Cunningham Boycottilt, kinnisvarahaldurilt, kes oli oma ebapopulaarsete otsuste tõttu Iirimaal organiseeritud boikoti sihtmärgiks. Nagu Wikipedia märgib, näitab see, kui sügavalt juurdunud on boikoteerimine meie ühiskonnas.

Spordisegmendis kerkib ka diskussioon boikottide üle. Praeguseks näiteks on plaanitav MM-valikmäng Itaalia ja Iisraeli vahel 14. oktoobril 2025. Itaalia erakond “Võimalik” on mängu katkestamiseks kogunud juba 27 000 allkirja. Udine linnapea Alberto Felice de Toni nõustub ja peab mängu korraldamist konflikti ajal sobimatuks. Antisemitismiuurija Marcus Funck hoiatab, et rahvusvahelisel areenil on sagenenud hääled Iisraeli-vastase boikoteerimise poolt, mis on murettekitav areng, mida tuleks tunnustada ja arutada.

Ajaloolised kontekstid ja sotsiaalsed reaktsioonid

Ajaloolised boikotid on sageli aidanud esile kutsuda põhjapanevaid muutusi, nagu näiteks Briti kaupade boikott Ameerika revolutsiooni ajal või Gandhi kuulus soolaboikott. Ka tänapäeval näevad inimesed, et nende arvamust ja vabadust piiravad üleskutsed boikoteerida. Sellega seoses arutatakse ka boikottide tõhusust ning nende mõju ühiskonnale ja kultuurile. Ajaloolased ja kirjandusteadlased on valmis neid küsimusi käsitlema, et edendada kogu probleemi mõistmist.

See teeb selgeks, et boikottide teemal on kaugeleulatuvad sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud. Me ei mõtle mitte ainult vahetutele tagajärgedele sellistele sündmustele nagu ESC või spordiüritused, vaid ka pikaajalistele mõjudele, mida selline sotsiaalne surve võib avaldada kooseksisteerimisele ja kultuuride mitmekesisusele. Kuhu ühiskond liigub? Ja mida teha, et dialoog jääks avatuks? Need on küsimused, mis tõenäoliselt mängivad oma rolli ka tulevikus.