Koolitulistamine Grazis: šokk relvaseadustest ja reforminõuetest
12. juunil 2025 Grazis toimunud koolitulistamine šokeeris Austriat ja tekitas arutelu relvaseaduse ja ohutuse üle.

Koolitulistamine Grazis: šokk relvaseadustest ja reforminõuetest
Täna on 12. juuni 2025 ja traagiline juhtum tekitab kogu Austrias suurt jahmatust ja ägedaid arutelusid. 21-aastane tulistas Grazi koolis üheksat teismelist ja õpetajat, enne kui sooritas sündmuskohal enesetapu. Veel 11 inimest sai vigastada ja tema julma teo motiiv on ebaselge. Need kohutavad sündmused heidavad karmi valgust Austria relvaseadustele, mille üle on poliitilisel areenil sellest ajast peale tuliselt vaieldud. Kuna rahvas ühineb leinas, kritiseerivad paljud kehtivat õigusraamistikku ja nõuavad selle ümberkorraldamist.
Poliitilised reaktsioonid ja nõudmised
Poliitilisest reaktsioonist oli raske mööda vaadata. Kommunistid ja rohelised on juba nõudnud relvaseaduste karmistamist, samal ajal kui FPÖ võitleb nende ettepanekute vastu ägedalt. "See oleks vaid sümboolne poliitika ja tekitaks üldist kahtlust süütute kodanike suhtes," oli Vabaduspartei tenor. Rahvusnõukogu koguneb praegu, et analüüsida tausta ja arutada ennetusmeetmeid. Föderaalpresident Alexander Van der Bellen väljendas Viinis Püha Stefani katedraalis ohvrite mälestusteenistusel muret kehtivate relvaseaduste asjakohasuse pärast.
Selle juhtumi puhul on eriline see, et kurjategijale kuulus seaduslikult nii jahipüss kui ka käsirelv. Teadete kohaselt käis ta vähem kui kolm kuud enne kuritegu tulistamisklubis, tekitades küsimusi relvade ohutuse kohta. Austrias käsirelvade ostmiseks on vaja ametlikku nõusolekut, kuid mitte haavlipüssi, mida paljud peavad potentsiaalseks ohuks.
Numbrid räägivad enda eest
Selle aluseks olev statistika näitab selgelt, et Austrias on rahvusvaheliste standarditega võrreldes palju seaduslikke tulirelvi elaniku kohta. Riigis on liikvel hinnanguliselt 1,5 miljonit legaalset tulirelva ja relvaomanike arv on ligikaudu 370 000. Sellega on Austria maailmas märkimisväärsel 12. kohal. 2017. aasta väikerelvade uuring näitas, et Austrias on umbes 30 tulirelva 100 elaniku kohta. Võrdluseks, seadusliku relva omamise tõkked on Saksamaal oluliselt rangemad.
Huvitav on ka see, et Grazi kurjategija ostis oma käsirelva, Glocki mudeli, vaid paar päeva enne märatsemist. Viini relvakaubanduse Eurogunsi tegevdirektori sõnul oli tegemist “superkatastroofiga”, halvima stsenaariumiga, mis on Austrias julgeolekudebati uuesti vallandanud.
Arutelul relvaõigused
Grazi linnapea ja rohelised nõuavad eraisikutele üldist relvakeeldu. Ka avaliku julgeoleku peadirektor Franz Ruf tunnistab Austria relvaseaduste rangust, kuid hoiatab võimalike lünkade eest. Rohelised nõuavad ka relvaomanike regulaarset kontrolli, et tagada stabiilne ja ohutu käsitsemine. "Relvaseadus on praegusel kujul liiga liberaalne," kritiseeris laste- ja noorukite psühhiaatriakliiniku juhataja Paul Plener.
Hobune tundub tõesti sabas rippuvat, sest kui teistes riikides on juurdepääs relvadele palju rangemalt reguleeritud, siis jääb küsimus, kas Austrias kehtivad seadused vastavad praegustele julgeolekuvajadustele. Jääb näha, kuidas poliitiline maastik sellele intsidendile reageerib ja kas relvaseadust hakatakse ka tegelikult ümber mõtlema.
Tulevik võib olla kodanike turvalisuse seisukohalt otsustava tähtsusega ja jääb üle vaid loota, et see tragöödia ei olnud asjatu. Olles selgelt pühendunud karmimatele relvaseadustele, võiks Austria astuda esimese sammu turvalisema ühiskonna suunas.