Herlicek võitleb rohelisema eest: Haudumisest on saamas lilleparadiis!

Herlicek võitleb rohelisema eest: Haudumisest on saamas lilleparadiis!

"Herliceki seikluse" viimases osas antakse Simmeringi linnaosale roheline tuli. Omapärane väljamõeldud tegelane Herlicek, tõeline igapäevaelu lõksude vastu võitleja, käsitleb eelseisvaid muutusi linnapildis. Viini linn plaanib rohestada Simmeringit 50 uue puuga, mis mitte ainult ei paranda linnaruumi, vaid toob kaasa ka haljastuse tihenemise. Muljetavaldavas luuletuses võrdleb Herlicek oma kodurajooni rohelise Semmeringiga ja näitab, kui oluline on loodus linnakeskkonnas. Uued episoodid on eksklusiivsed Täna.at saadaval nii lugemiseks kui kuulamiseks.

Kuid see pole veel kõik, mis Simmeringis toimub. Linn taotleb ambitsioonikat eesmärki: nüüd saavad haljastuse ka viie teise vallamaja fassaadid. Uute asukohtade hulka kuuluvad Dommesgasse 1-7 ja Geiselbergstraße 27-31. Selle meetme puhul kasutatakse ronitaimi, maapinda katvaid taimi ja madalaid põõsaid. Eesmärk on selge: luua jahedamad fassaadid ja parem mikrokliima, selgitab kliimalinna nõunik Jürgen Czernohorszky. Need meetmed olid inspireeritud 2022. aasta kodanike ideedest ja žürii soovitas neid rakendada. Piirkonna juht Thomas Steinhart ja tema asetäitja Ramona Miletic on käegakatsutavatest tulemustest entusiastlikud.

Roheline ja jätkusuutlik: oluline samm Simmeringi jaoks

Fassaadide haljastamine on osa Viini linna laiemast strateegiast linnapiirkondade elukvaliteedi parandamiseks. Eelmisel aastal haljastati Herbortgasse 42 asuv elamukompleks, mis näitab esimesi positiivseid mõjusid. Wiener Wohneni asedirektor Daniel Milovic-Braun rõhutab, kui olulised on need kliimamuutustega kohanemise meetmed olemasolevate munitsipaalhoonete jaoks.

Vajadus selliste meetmete järele on tingitud linnaarengust. 2050. aastaks elab hinnanguliselt 68% maailma elanikkonnast linnades. Selleks on vaja uuenduslikke lahendusi kliimamuutuste väljakutsetele. Säästev linnade rohestamine, nagu seda Simmeringis rakendatakse, on õhukvaliteedi parandamise ja linnade soojussaarte vähendamise põhistrateegia. Koos kohalike organisatsioonide ja kodanike kaasamisega tõstetakse oluliselt linnaelu kvaliteeti. Sellised projektid nagu High Line New Yorgis või rohelised fassaadid Pariisis näitavad samuti, kui olulised on jätkusuutlikud kontseptsioonid, et jääda elamiskõlblikuks ka tulevikus.

Roheline tee tulevikku

Sellised rohestamisstrateegiad mitte ainult ei paranda oluliselt elutingimusi, vaid loovad ka elupaiku bioloogilise mitmekesisuse jaoks. Taimed toimivad looduslike süsiniku neeldajatena, toodavad hapnikku ja aitavad puhastada õhku. Uuringud näitavad, et tiheda taimestikuga aladel on saasteainete kontsentratsioon madalam, mille tulemuseks on tervislikum elukeskkond. Juurdepääs haljasaladele võib vähendada stressi ja edendada linnaelanike vaimset heaolu.

Simmeringi arengud on suurepärane näide sellest, kuidas linnade rohestamine mitte ainult ei kaitse keskkonda, vaid soodustab ka sotsiaalset suhtlust. Samal ajal kui linn investeerib rohelistesse ideedesse, jääb üle oodata, milliseid loomingulisi lähenemisi elanikud veel ellu viivad. Hea käega linna haljasalade planeerimisel võib Simmering olla uue rohelise ajastu lävel.