Suche
Mein Konto
Ohvreid meenutades: viis aastat pärast Viini terrorirünnakut
2. novembril 2023 mälestatakse Viinis terrorirünnaku ohvreid aastal 2020. Poliitikud mäletavad tragöödiat ja julgeolekupuudujääke.
Ohvreid meenutades: viis aastat pärast Viini terrorirünnakut
Viinlased jätkavad 2. novembril 2025 viie aasta eest samal päeval kesklinnas toimunud kohutavate sündmuste mälestamist. 2. novembril 2020 korraldas 21-aastane IS-i terrorist rünnaku, milles hukkus neli ja sai vigastada 23 inimest. Õudsed teod, mis kauaks mällu jäävad, vallandusid üheksa minuti jooksul. Ohvrite seas olid 21-aastane mees, 24-aastane üliõpilane, 44-aastane naine ja 39-aastane mees. Müramise lõppedes langes vägivallatseja politsei ohvriks ja lasti maha.
Viini linn kavatseb ohvrite mälestamiseks korraldada pühapäeval pärgade asetamise tseremoonia. Kohal on kõrged isikud, sealhulgas linnapea Michael Ludwig, siseminister Gerhard Karner, haridusminister Christoph Wiederkehr ja endine kantsler Karl Nehammer. Kantsler Christian Stockeri ja liidupresidendi Alexander Van der Belleni osalemine jäeti tervislikel ja ajakavaga seotud põhjustel ära.
Rünnaku tagajärjed
Uurimiskomisjon tuvastas, et enne rünnakut ei teadvustatud kurjategija ähvardamist piisavalt. Terrorist kohtus 2020. aasta suvel teiste islamistidega ja hankis Bratislavas isegi laskemoona. 2023. aasta veebruaris mõisteti kuuest süüdistatavast neljale pikad vanglakaristused, sealhulgas kolm eluaegset ja üks 20-aastane vanglakaristus. Riigikohus nägi aga õigusinfos puudujääke ja käskis kohtuprotsessi korrata. Relvaärimees sai menetlusvea tõttu üheksa kuud tingimisi karistust.
Rünnaku tulemusel määrati rahaline toetus 138 inimesele, kokku on välja makstud juba umbes 399 000 eurot. Lisaks loodi 3,5 miljoni euro suurune terroriohvrite fond, millest on praeguseks saanud 106 kannatanut kokku 3,34 miljonit eurot. meinkreis.at teatatud.
Ülemaailmne terrorismi statistika
Terrorismi ulatus ulatub kaugemale Viini piiridest. Praeguse statistika kohaselt langes 2021. aastal terrorivägivalla ohvriks maailmas umbes 7142 inimest, mis on eelmise aastaga võrreldes veidi, ligikaudu 1,2 protsenti vähem. Silmatorkav on see, et Afganistani peetakse kõige enam kannatada saanud riigiks, kus on ohvriterohkeim rünnak, mille käigus Islamiriigi enesetaputerrorist Kabuli rahvusvahelises lennujaamas tappis 170 inimest. See näitab, et üle 97 protsendi rünnakutest toimus konfliktiriikides Statista teatatud.
Vaadates tagasi viie aasta tagustele sündmustele ja käimasolevatele ülemaailmsetele väljakutsetele terrorismi valdkonnas, on selge, et vaatamata kõigile edusammudele julgeoleku ja luure valdkonnas on veel palju teha. Viin, kultuuri ja mitmekesisuse linn, peab alati sõna võtma rahu ohustava vastu.