Marco Wanda: Kirjanduslik pärand ja tema uus raamat inspireerivad Viini!

Marco Wanda: Kirjanduslik pärand ja tema uus raamat inspireerivad Viini!

Viini kultusbändi Wanda laulja ja laulukirjutaja Marco Wanda tekitab oma uue raamatuga “Et me isegi eksisteerisime”. Põnev pealkiri on juba jõudnud raamatuedetabelite esikümnesse ja annab sügava ülevaate Wanda karjäärist ja tema muusika tähendusest. Raamatus kajastab ta oma mõjutusi ja eeskujusid kirjandusest, sealhulgas mõned suured nimed nagu Michael Ende, Jack Kerouac ja Ernest Hemingway.

Wandal on eriline side Michael Ende teosega "The Neverending Story", mida ta on lugenud umbes 20 korda. Sellel raamatul oli talle nii suur mõju, et ta kirjeldab seda kui oma isikliku eneserefleksiooni ankrut. Kuid ka Jack Kerouaci teosed jätsid oma jälje. Eriti motiveeris Wandat kirjanikuks kujunemisel ja isiksuse leidmisel “Teel”. See teekond oma identiteedi juurde on tema loomingu keskne teema.

Pilk Wanda inspiratsiooniallikatesse

Teine oluline mõjutaja on Ernest Hemingway. Wanda soovib oma teosega “A Celebration for Life” luua Viini kunstnike põlvkonnale monumendi. Inspireerituna Hemingway jäämäe teooriast – ideest, et hea kirjandus jätab olulise välja ja jätab ruumi tõlgendamiseks – on Wanda palju mõelnud, kuidas lugusid jutustada.

Tema jaoks on kujundavad ka Nino Viinist, kelle “kokaraamatut Take 16” kirjeldab kui luulekogu, ja Philip Norman raamatuga “John Lennon: The Biography”, mis kajastab Wanda kogemusi muusikatööstuses. Wanda rõhutab korduvalt mälestuste ja kogemuste jäädvustamise tähtsust kirjanduses.

Jack Kerouac ja Ernest Hemingway, kaks Ameerika suurkuju, kes kindlasti mõjutasid Wanda loomingut. Nad tegid revolutsiooni Ameerika proosas ja elasid teel oma seiklusse. Kui 1899. aastal sündinud Hemingwayl oli tugev side reisimisega, kirjutades intensiivselt oma kogemustest, siis 1922. aastal sündinud Kerouac suutis pärast ebaõnnestunud esimest raamatut ette võtta teekonna, mis tõi ta kirjanduslikust varjust välja.

Kirjanduslike teeretkede pärand

Hemingway muutis oma lugudega murranguliselt kadunud põlvkonna kuvandit, Kerouac aga kirjeldas oma kogemusi ja identiteediotsinguid filmis “Teel”. Reisidel, sealhulgas Fordiga mööda maateid sõites, asus ta otsima Ameerika unistust ja oma identiteeti. Need kaks autorit pole Wandale ainult eeskujuks, vaid sümboliseerivad ka vabadust, mida kirjutamine endaga kaasa toob.

Kahe autori teed ristusid temaatiliselt, isegi kui neil oli erinev mõju. Kerouac, kelle seiklus- ja vabaduskirg aitas tal saada oma põlvkonna häälekandjaks, leidis Hemingway lugudest inspiratsiooni ja viis nende kontseptsioonid ellu omas stiilis. Need kirjanduslikud suurkujud mõjutasid üksteist põlvkondade kaupa ja jätsid püsiva pärandi, mis on oluline ka tänapäeval.

Oma raamatus ei tähista Wanda mitte ainult omaenda ajalugu, vaid annab hääle ka Viini kunstilisele vaimule. Kirjutamine ja sellega seotud kogemused on tema eluteekonna kesksed elemendid ning kutsuvad lugejaid ette äratuntavale teekonnale kirjanduse ja muusika maailma. Ja nagu ta ise ütleb, on ülioluline säilitada mälestusi tuttavast – endale ja tulevastele põlvedele.