Ukraina pagulased Viinis: võitlus unistuste töö eest on endiselt raske!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Ukraina pagulased Austrias: väljakutsed töövahendusel, elamistingimustes ja integratsioonis pärast sõda.

Ukrainische Flüchtlinge in Österreich: Herausforderungen bei der Jobvermittlung, Lebensumstände und Integration nach dem Krieg.
Ukraina pagulased Austrias: väljakutsed töövahendusel, elamistingimustes ja integratsioonis pärast sõda.

Ukraina pagulased Viinis: võitlus unistuste töö eest on endiselt raske!

Viinis tiksuvad paljudel Ukraina pagulastel kellad tavapärasest erinevalt. Üks neist on 59-aastane Harkivist pärit Irina, kes pidi umbes kolm aastat tagasi põgenema Venemaa rünnaku eest kodumaale. Vaatamata aastatepikkusele käekellamüüja kogemusele ei ole ta Viinis veel tööd leidnud ja elab põhitarvetest, mis toovad sisse vaid 400 euro ringis kuus. Pärast väikese toa üüri mahaarvamist jääb talle ja toakaaslasele alles vaid 250 eurot.1Nagu paljud teised ukrainlased, pöördus Irina erinevatesse toidupoodidesse, kuid ei saanud mingit vastust. Töö otsimine on kahjumlik – eriti naistele, kellel on sageli vähe võimalusi täiskohaga töötamiseks lapsehoiuvajaduse tõttu.

Pilk numbritele näitab: Austrias on Ukraina pagulaste tööhõive määr peaaegu 50 protsenti. Paljud neist töötavad turismi-, hotellindus-, jaemüügi- ja tervishoiusektoris. Probleem on eriti märgatav lastega naiste puhul, kellel on vajava hoolduse tõttu raske vastu võtta rohkem kui osalise tööajaga töökohti.1Takistuseks on ka regulatsioon, mis võimaldab teenida täiendavalt 110 eurot, kusjuures põhipakkumisest arvestatakse maha 65 senti euro kohta. Seda regulatsiooni kritiseeritakse sageli kui ebapiisavat ja eksperdid soovitavad kaaluda võimaliku lahendusena miinimumsissetulekut.

Takistused teel integratsiooni poole

Raskused töö otsimisel saavad aga sageli alguse kvalifikatsiooni tunnustamisest. Umbes 75 protsendil Ukraina ümberasustatud inimestest on akadeemiline kraad, kuid nende tunnustamise eeskirjad on ranged. Nii on ka Anastasiia Petrenkoga, kes algatas Telegrami grupi oma kodumaa arstidele. Grupp aitab luua kontakte ja vahetada mõtteid töövõimaluste üle.1

Kuid võimude toetus pole alati olemas. Ülem-Austrias ja Viinis on Ukraina pagulastel kohustus end tööturuametis (AMS) registreerida, kuid paljud kurdavad institutsioonide ebapiisava toetuse ja kehva suhtluse üle. Selle näiteks on Oleksandr Nadraha, kes pärast intensiivset nõustamist leidis perega ühise töökoha.1

Ukraina pagulaste olukord tööturul on võrreldav ka teistes riikides. Näiteks Saksamaal leidis 2024. aasta novembris töö umbes 296 000 Ukraina pagulast, mis vastab vaid 31,7 protsendile tööturul osalemisest. Siin võib näha sarnast väljakutset: naistel, kes on sageli üksikvanemad, on alalisele tööle vähem juurdepääs. Ligi 80 protsendil pagulastest ei osanud saabudes saksa keelt, mis muudab integratsiooni veelgi raskemaks. Kuid pärast umbes kaht aastat Saksamaal väidavad enam kui pooled, et nende saksa keele oskus on hea või vähemalt rahuldav.23

Edasine tee

Jääb üle loota, et uued programmid, nagu 2023. aasta sügisel käivitatud “Jobturbo”, võivad Ukraina pagulaste lõimumist veelgi edendada. Vaatamata väljakutsetele näitavad paljud pühendunud inimesed, et võimaluste loomiseks on olulisi viise. Valmisolek lõimumiskursustel osaleda näitab, et need inimesed on valmis oma uude koju sulanduma ja positiivselt panustama. Kiiresti on vaja kiiresti edasi liikuda nõustamise ja toetuse osas, et anda Ukraina põgenikele tõelised väljavaated.3