Kunst ja usk ühinesid: isa Schörghofer oma kirest
Isa Gustav Schörghofer kõneleb 8. juunil 2025 jesuiitide kirikus kunstist ja usust, mõtiskledes oma teekonnale kunstiajaloolasena.

Kunst ja usk ühinesid: isa Schörghofer oma kirest
Salzburgis sündinud isa Gustav Schörghofer on end aastakümnete jooksul kehtestanud üliolulise tegelasena kunsti ja usu ristumiskohas. Viini ühe suure barokkkiriku jesuiitide kiriku rektorina ei vastuta ta mitte ainult selle kultuuripärandi hooldamise ja hooldamise eest, vaid ka kaasaegse kunsti edendamise eest läbi arvukate näituste ja projektide.
Schörghofer sündis 1953. aastal Salzburgis ja kasvas üles otse majesteetlikus Hohensalzburgi kindluses, kus ta juba varakult kunstiga kokku puutus. Need kogemused kujundasid teda ja viisid ta õppima kunstiajalugu ja klassikalist arheoloogiat Wilhelm Messereri ja Hans Walteri juures. 1981. aastal astus ta jesuiitide ordusse, kus õppis filosoofiat ja teoloogiat kuni preestriks pühitsemiseni 1988. aastal. Seejärel võttis ta vastu väljakutse ja sai aastatel 1988–1997 ajakirja “Decision” peatoimetajaks, enne kui töötas paar aastat pastorina Lainz-Speisingis.
Üks tema karjääri tipphetki on jesuiitide fuajee juhtimine, väike galerii jesuiitide kirikus, mis on töötanud kaasaegsete kunstnikega alates 1999. aastast. Need koostööd pakuvad platvorme kunstiliste väljenduste uurimiseks vaimses raamistikus. Schörghofer näeb kunsti ja usu suhetes huvitavaid seoseid, isegi kui need kaks valdkonda pole alati otseselt seotud.
Kunsti resonants usus
Schörghoferi loomingu asendamatu osa on kunsti rolli uurimine religioossetes ja filosoofilistes diskursustes. Ta on sügavalt veendunud, et kaasaegsel kunstil võib olla hääl kultuuride ja religioonidevahelises dialoogis. "Kunst ja kirik" on selles kontekstis oluline võrdluspunkt. See oikumeeniline ajakiri on pühendatud kunsti ja arhitektuuri praegustele ametikohtadele ning valgustab nende mõju usule. Ta analüüsib, kuidas moodsad kirikuhooned ja kunstiprojektid muudavad kristliku traditsiooni keskset sisu, rõhutades seeläbi olulist seost religiooni ja kaasaegse loomingu vahel.
Schörghoferi kirg kunsti vastu väljendub ka tema pühendumises vaadata vanu meistriteoseid uuel viisil. Näiteks veetis ta kaheksa tundi Caravaggio maali ees, et mõista paremini selle sügavust ja tähendust. See räägib tema veendumusest, et kunstiga tegelemine võib avada sügavama vaimse mõõtme.
Muusikalised aktsendid ja vaated
Veel üks tipphetk tänasest vestlusest, mis leidis aset kell 14.05. jesuiitide kirikus, oli muusikaline etteaste. Esitusloend sisaldas Heinrich Ignaz Franz Biberi teoseid ning lõi harmoonilise seose kunsti ja usu vahel selliste kompositsioonidega nagu "I. Mariae Annunciation – Sonata No. 1 from "Rosary Sonatas". Solistid nagu viiuldaja Daniel Sepec ning muusikud Hille Perl, Lee Santana ja Michael Behringer hoolitsesid selle eest, et kiriku särav akustika looks erilise atmosfääri.
Isa Gustav Schörghofer jääb Viinis võtmeisikuks, mängides keskset rolli nii kunstimaastikul kui ka usuelus. Tema pühendumus kaasaegsele kunstile ja kultuuriväärtuste hoidmisele näitab, et seos kunsti ja vaimu vahel pole mitte ainult elav, vaid ka vajalik. Toetades selliseid algatusi nagu jesuiitide kirik ja jesuiitide fuajee, avab ta uksed loomingulistele ja vaimsetele aruteludele.
Tema muljetavaldava karjääri ja projektide kohta lisateabe saamiseks külastage [oe1] ja [jesuiten.org] ning uurige arutelusid edendavat platvormi [kunst-religion.de].