Suche
Mein Konto
Viin põgenikekriisis: föderaalvalitsuse appihüüd!
Viin seisab silmitsi väljakutsetega Ukrainast pärit põgenike eest hoolitsemisel. Fookuses praegused arengud ja poliitilised nõudmised.
Viin põgenikekriisis: föderaalvalitsuse appihüüd!
Viinis räägitakse pagulashooldusest, eriti seoses Ukraina ümberasustatud inimestega. Alates Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on olukord oluliselt muutunud. Paljud algselt loodud saabumiskeskused on nüüdseks suletud ning ainult Viinis ja väikeses Linzis asuvas rajatises on endiselt aktiivsed kontaktpunktid uute saabujate jaoks. Viini rajatises on ruumi 242 inimesele, kuid praeguse info kohaselt suletakse see aasta lõpus. See muudab sissetulevatele pagulastele majutuse pakkumise väljakutse veelgi pakilisemaks.
2023. aasta suvel oli juba teateid pagulastest, kes ei leidnud linnamajutuskohtades kohta. See on eriti murettekitav, kuna 88 861 ukrainlasel on praegu Austrias ümberasustatud isikute staatus. 2023. aasta septembris oli ka 2157 uut tulijat, mis muudab olukorra veelgi keerulisemaks. Võrreldes teiste liidumaadega peab kõige suurem koorem kandma Viin: põhihooldusel on 10 864 Ukraina põgenikku, Tiroolis aga vaid 949. Linn nõuab seetõttu föderaalvalitsuselt, eelkõige siseministeeriumilt konkreetsete meetmete võtmist esmatasandi arstiabi tagamiseks.
Konflikt linna ja föderaalvalitsuse vahel
Juba praegu on selgelt märgata konflikt Viini linnavolikogu ja siseministeeriumi vahel. Kui Viin nõuab Ukrainast pärit põgenike hooldamiseks eraldi lepingut, et tagada saabumiskeskuste ühisehitus ja rahastamine, siis siseministeerium väldib vastutust. Selles rõhutatakse, et lahendus tuleb leida üksikute riikide vahel. Tasub teada, et esmase hoolduse 190 euro suurust kindlasummalist sissemakset ei suurendata, mis Viini sotsiaalfondi hinnangul kulusid ei kata.
Linna kavatsused üle miljoni euro suurusele lisakulutusele reageerida jäävad ebakindlaks. Pagulaste pikaajaline viibimine esmahoolduskeskustes toob kaasa lisakulusid, mida ei kaeta piisavalt. Eelkõige kerkib esile küsimus, mis peaks juhtuma uute saabuvate ukrainlastega alates 2024. aasta jaanuarist ja jätab seljataha palju ebakindlust.
Uuenduslikuks lahenduseks võiks olla pilootprojekt Vorarlbergis, mis võimaldaks Ukraina põgenikke tulevikus telefoni teel otse nende alalisele majutuskohale suunata. Sellised lähenemisviisid võivad muuta organiseerimise ja majutuse lihtsamaks ning leevendada linnade koormust.
Telegramm ja selle roll pagulassuhtluses
Kuid platvormil on ka probleeme sisu õiglase käsitlemise ja andmekaitsega. Kriitikute sõnul kasutavad seda ka äärmusrühmitused värbamiseks ja propagandaks, mis õhutab veelgi avalikku arutelu selle rolli üle infoajastul. Vaatamata nendele väljakutsetele on Telegrami populaarsus jätkuvalt kasvanud ning eeldatavasti on see ka oluline vahend ümberasustatud inimeste jaoks teabe ja toetuse otsimisel.
Olukord pagulaste ümber Viinis on jätkuvalt pingeline ning tuleb näha, kas nõutavad meetmed ja uued lähenemisviisid toovad püsivat paranemist. Selge on see, et siin on vaja head kätt – nii linnalt kui ka föderaalvalitsuselt, et põgenike vajadusi kõige paremini rahuldada.