Kuumalaine Kärntenis: temperatuur tõuseb murettekitavalt 38 kraadini!

Kuumalaine Kärntenis: temperatuur tõuseb murettekitavalt 38 kraadini!

Austrias on praegu käes kuumalaine, mis mitte ainult ei kutsu inimesi higistama, vaid püstitab ka uusi temperatuurirekordeid. Kärnteni St Andrä im Lavanttalis mõõdeti neljapäeval higine maksimum 38 kraadi. See tähistab Kärnteni osades välja kuulutatud punase kuumuse hoiatuse taseme olulist tõusu. Ka teistes linnades paistavad asjad kõike muud kui lahedad: Ferlach ulatus 37,8 kraadini, Viin-Unterlaa aga 37,5 kraadini. Isegi Prateris oli see 36,9 kraadi juures üsna rõhuv ja Klagenfurter Lindwurm purustas 46 kraadi piiri. Linzi jaoks oli aga isegi 52,7 kraadi, mida termomeeter näitas, nii kroon teatatud.

Suvised temperatuurid ei piirdu ainult Kärnteniga, Grazis mõõdeti 38 kraadi ja ka Innsbruck ei saa kurta - seal kerkisid väärtused 35,2 kraadini, enne kui õhtuks tuli igatsetud vihmasadu. Isegi sellised piirkonnad nagu Eisenstadt ja Salzburg pidid võitlema 34- ja üle 30-kraadise temperatuuriga, Bregenzis läks aga suhteliselt kergelt maha meeldivama 28-kraadiga. Kui vaadata lähenevat nädalavahetust, siis lähipäevadel on sooja 33 kraadi. Reedel on aga lõunas ja ida pool võimalik äikest ning alates esmaspäevast on oodata jahenemist, millega kaasneb vihmasadu ja edasine äike.

Kliimamuutus kui vallandaja

Praegused temperatuurid ei ole ainult normaalse suveilma tagajärg. Copernicuse kliimaraporti kohaselt kirjeldatakse Euroopat kui kliimamuutuste leviala. 2024. aasta oli rekordiliselt soojeim aasta, mille temperatuur ületas industriaalajastu eelsest tasemest enam kui 1,5 kraadi. Ekstreemsed ilmastikunähtused hoidsid Euroopat jännis – vähemalt 44 päeva olid rekordiliselt kuumimad. Sellel on ka globaalsed tagajärjed, näiteks: päevauudised selgitas.

Mõjud on dramaatilised. Paduvihm Valencias põhjustas tõsiseid üleujutusi, milles hukkus üle 200 inimese. Liustike sulamine Alpides ja rekordtemperatuur Svalbardis 2,5 kraadi üle keskmise rõhutavad olukorra tõsidust. Enamikus Euroopa riikides on pikad põua- ja kuumuseperioodid, mis võivad samuti oluliselt mõjutada põllumajandustootmist. 2024. aasta suvel koges paljusid piirkondi, kus merepinna temperatuur tõusis üle keskmise, tõsiseid üleujutusi – sadu tuhandeid inimesi sai kannatada ja nad vajasid abi.

Vajadus tegutseda

Neid arenguid silmas pidades on veelgi olulisem, et sellised linnad nagu Viin rakendaksid kiiresti meetmeid kliimamuutustega kohanemiseks. Julgustav on see, et 50 protsenti Euroopa linnadest on näidanud üles pühendumust kliimamuutustega seotud väljakutseteks paremini valmistuda – see on tohutu kasv võrreldes seitsme aasta taguse 26 protsendiga. Sellised kohanemismeetmed pole mitte ainult vajalikud, vaid ka vältimatud, et kaitsta tulevasi põlvkondi sarnaste äärmuslike olukordade eest. Positiivseid näiteid võib tuua sellistest linnadest nagu Pariis või Milano, mis on selles suunas juba esimesi samme astunud, näiteks Peegel teatatud.

Eks ole näha, kuidas ilmaolukord lähinädalatel areneb. Üks on aga kindel: kliimamuutuste tagajärgedega tegelemine on meie ühiskonna ja kliimaaktivismi jaoks keskse tähtsusega.