Viini lennujaam: Wizz Air ja Ryanair loobuvad kõrgete kulude tõttu

Viini lennujaam: Wizz Air ja Ryanair loobuvad kõrgete kulude tõttu

Viini-Schwechati lennujaama tulevik on kaalul. Arvestades lennufirmade suurenenud kulusid ja lühemaid lennugraafikuid, on järgmisel aastal oodata negatiivset reisijate arvu arengut. Wizz Air teatas 10. septembril, et peatab osa lende alates oktoobri lõpust ja plaanib sulgeda Viinis asuv baas 2026. aasta märtsiks. Samuti vähendab Ryanair oma kohalolekut ja eemaldab kolm Viinis asuvast 19 lennukist. Mõlemad lennufirmad kritiseerivad saidi lennujaamatasude ja maksude järsku tõusu, mis on tingitud viimaste aastate tegevuskulude erakordsest tõusust. Wizz Air rõhutab, et tasud on alates 2018. aastast märkimisväärselt tõusnud. Asjaolu, mida Ryanairi tegevjuht Michael O’Leary kirjeldab kui "absurdselt kõrget" ja nõuab tungivalt vajalikku tasude alandamist.

Viini lennujaam kahetseb lennufirmade otsuseid ja hoiatab võimaliku mõju eest reisijate üldisele arengule, mis peaks tänavu saavutama rekordi. Lennujaama juhtkond on juba poliitikutele nõudnud lennumaksu alandamist. See maks toob aastas sisse ligikaudu 170 miljonit eurot ning on seotud tarbijahinnaindeksi ja liikluse kasvuga. Alates 2026. aasta 1. jaanuarist võiks tasusid alandada kuni viis protsenti, kuna siis kaotab kehtivuse koroona erimäärus, mis ei lubanud alandada. Liikumisministeeriumil (BMIMI) võiks siin olla ülioluline roll, kes vastutab tasude kinnitamise eest.

Lühikesed marsruudid ja väljumised lennufirmadelt

Konkreetsete sammudega plaanib Ryanair oma talvises lennugraafikus katkestada kolm liini: Billund Taanis, Santander Hispaanias ja Tallinn Eestis. Lisaks lahjendatakse ka paljusid teisi ühendeid. O’Leary kohtus hiljuti Viinis kantsler Christian Stockeri ja transpordiministri Peter Hankega, et arutada võimalikke kulude vähendamise võimalusi. Paraku pole ta valitsuse majutusega rahul. Siin on tähelepanu keskmes Austria kõrged asukohakulud, eriti lennuliiklusmaks, mida paljudes teistes EL-i riikides samuti ei eksisteeri.

Ryanair on pandeemiast saadik kasvanud 160 protsenti ja plaanib kulude vähenemise korral 2030. aastaks Austriasse paigutada veel kümme lennukit. Pikaajaline eesmärk on tõsta reisijate arvu praeguselt 7 miljonilt 12 miljonile aastas ja seeläbi luua uusi töökohti. Kuid O'Leary hoiatab tungivalt: ilma drastilise kulude vähendamiseta võib Viini tõmmata 1,5–2 miljonit reisijat, mis mitte ainult ei tõstaks hindu piletiturgudel, vaid seab ohtu ka kavandatud kasvueesmärgid.

Laiem Euroopa kontekst

Nende arengute taust heidab pilgu ka riigipiiridest väljapoole: Saksamaa föderaalse digi- ja transpordiministeeriumi hiljuti avaldatud uuring heidab valgust Euroopa lennutranspordi asukohakuludele ja näitab, et kõrged tasud on ka Saksamaal alates 2019. aastast 38 protsenti tõusnud. Euroopa keskmine oli tõus 26 protsenti. Paljud lennufirmad võitlevad selliste tingimustega täie jõuga, kuid ilma muudatusteta võib konkurentsivõime muutuda kogu Euroopas veelgi raskemaks. Eriti kallid sõlmpunktid, nagu Amsterdam ja London, on võrreldes sellega paremini toiminud.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et Viini-Schwechati lennujaamal seisab ees kriitiline aeg. Lennufirmade teated viitavad, et ümberistumiste arvu vähenemine võib mõjutada nii reisijaid kui ka lennundussektori töötajaid. Kui vajalikke kohandusi kiiresti ei rakendata, võib Viini lennundussektor mitte ainult hoogu kaotada, vaid kaotada ka rahvusvahelise tähtsuse.