Erika Pluhar: Elu, mis on täis valu ja triumfi - elulugu 85. sünnipäevaks!

Erika Pluhar: Elu, mis on täis valu ja triumfi - elulugu 85. sünnipäevaks!

Wien, Österreich - Erika Pluhar, Austria kultuuristseeni üks parimaid isiksusi, tähistab sel aastal oma 85. sünnipäeva. See näitlejanna, laulja ja autor, kes sündis Viinis 28. veebruaril 1939, töötas üle nelja aastakümne Viinis tuntud Burgtheati heaks. Seal kehastas ta oma muljetavaldava lavalise kohalolekuga arvukalt unustamatuid rolle ja inspireeris publikut. Isegi kui Pluhar keeldus Hollywoodi filmide pakkumisest ja föderaalse presidendi kabineti kandidatuurist. Kunstnik pole tuntud mitte ainult näitlemise, vaid ka muusikalise panuse poolest. Tema Chansoni karjäär, mille ta alustas 1970. aastatel, sisaldab arvukalt edukaid albumeid ja koostööd selliste greatitega nagu André Heller ja Klaus Trabitsch.

Pluhari elutee polnud alati lihtne. Lisaks kunstilistele õnnestumistele pidi ta taluma ka isiklikke kannatusi, sealhulgas tütre Anna ja kahe partneri traagilist kaotust. Nad on selle kogemuse sügavalt kujundanud ja kajastuvad ka nende motos “Igatahes”, mis kaunistab nende eluloo pealkirja. Pildi elulugu, mis ilmub teie sünnipäeva puhul, pakub põnevat teavet teie elust avaldamata fotode ja tekstidega. Biograafia esitlus toimus pühapäeval, 20. juulil 2025 ja sellega kaasnes palju tähelepanu ja lugupidamist.

elu, mis on täis esiletõstmisi

Erika Pluhar alustas oma tähelepanuväärset karjääri pärast Max Reinhardti seminari lõpuleviimist 1959. aastal. Teatris ilmus ta olulistes tükkides, sealhulgas "Antigone" ja "Othello" ning määrati 1986. aastal kammernäitlejaks. Paljude silmis ei ole see mitte ainult koormav BurgTeater ja austriaatil olev hääl. Tema ametlik hüvastijätmine BurgTeateriga, mida ta tähistas 1999. aastal, oli emotsionaalne hetk, kuid ta naasis lavale 2004. aastal, et taas oma publikut lummada. AjaluguWiki Viin peab näitama filmikunsti, sealhulgas skriptitööd mitmel filmil, mis on nende mitmekesisus kunstnikuna.

Ta leidis oma privaatse õnne oma lapsendava poja Ignaziga, kelle ta pärast tütre kaotust südamesse sulges. See perekonna tähtkuju näitab, et hoolimata saatuse tõsistest löökidest suutis Pluhar arutada armastust ja turvalisust. Poliitiliselt on see alati SPö lähedal ja on aktiivselt seotud parempoolse äärmuslusega, mis tugevdab ka selle sotsiaalset mõju. Lisaks on ta avaldanud mitu autobiograafilist teost, mis mitte ainult ei anna tema elust, vaid ka mõtetes. Viimased väljaanded nagu "Gitti" (2023) näitavad, et Pluhar jätkab teie kirjaniku aktiivset tööd. Viini aumedal kullas.