Jõhker kättemaks Viinis: noored ründavad ja kuritarvitavad oma eakaaslasi

Jõhker kättemaks Viinis: noored ründavad ja kuritarvitavad oma eakaaslasi

Oktoobris toimus Viinis-Donaustadtis jõhker rünnak, mis vapustas kohalikku kogukonda. Üheksast teismelisest koosnev rühmitus, kuhu kuulus kaheksa poissi ja üks noor täiskasvanu vanuses 14–19 aastat, ründas kolme samaealist inimest. Rünnak, mida võib mõista kättemaksuaktina, leidis aset Wonka Place'is ja on nüüdseks laineid löönud. Päev varem rünnati vorstiputka juures kaht kurjategijate isa. Üks isa tiriti isegi trepikojast välja, mistõttu mõlemad mehed said vigastusi ja luumurde.

Politsei suutis kahtlusalused tuvastada ja vahistada 18. detsembriks. Neist viis on praegu vahi all. Juhtumid ei ole mitte ainult murettekitavad, vaid toovad esile ka praegused noorte kuritegevuse väljakutsed linnas. Šokeeriv detail: Rünnaku ajal sunniti ühte ohvritest end lahti riietama ja teda kasutati seksuaalselt ära, samal ajal kui õudseid tegusid filmiti. Salvestised leidsid tee sotsiaalmeediasse, mis süvendas veelgi digitaalse vastutuse teemat.

Noorte kuritegevus lühidalt

Praeguste uuringute kohaselt on alaealiste kuritegevus Austrias peamiselt meeste nähtus. Enamik noori lõpetab oma kuritegeliku käitumise tavaliselt suureks saades. Need tendentsid kajastuvad ka küsitlustes, mis näitavad, et kuni 70% õpilastest on viimase 12 kuu jooksul sooritanud kuriteo. Erandiks on aga rasked kuritegevuse vormid; Suurem osa noortest pani toime peamiselt kergemaid kuritegusid. Duisburgi pikisuunaline uuring näitab ka, et 84% poistest ja 69% tüdrukutest vanuses 13–18 aastat sattus vähemalt korra seadusega vastuollu.

Kuid lähiminevikus on kuritegevuse tase vähenenud. Seda arengut tugevdab ka COVID-19 pandeemia, mis mõjutas tugevalt noorte sotsiaalset suhtlust ja vaba aja veetmise käitumist. Vaatamata langusele on noorte vägivalla kohta endiselt tõsiseid numbreid. Uuringud on näidanud, et poiste seas on vägivallakuritegude kumulatiivne levimus 61%.

Põhjused ja ennetusstrateegiad

Alaealiste kuritegevuse põhjused on keerulised. Sellised tegurid nagu sotsiaalne isoleeritus, majanduslikud raskused, perekonfliktid ja eakaaslaste mõju sunnivad paljusid noori kuritegelikule käitumisele. Seetõttu on nende probleemide lahendamiseks suunatud ennetusprogrammid üliolulised. Kohaliku tasandi algatused võivad aidata edendada sotsiaalseid oskusi ja tugevdada kogukonna ühtekuuluvust. Koolid mängivad selles olulist rolli, eriti programmide kaudu, mis õpetavad sotsiaalseid ja konfliktide lahendamise oskusi.

Paljud organisatsioonid töötavad selle nimel, et hoida noori eemal vägivaldsetest struktuuridest, pakkudes sisukaid vaba aja tegevusi ja haridusvõimalusi. Seda ei tehta mitte ainult otsese sekkumise, vaid ka kogukonna kaasamise kaudu. Kui vanemad, koolid ja kohalikud algatused teevad koostööd, antakse sotsiaalsele kontrollile võimalus, mis ulatub seaduslikust regulatsioonist kaugemale.

Alles jääb keeruline küsimus, kuidas ühiskond sellistele rünnakutele reageerib. Donaustadti juhtum on äratuskell, mis viitab vajadusele põhjalikult uurida noorte kuritegevust ja selle juuri. Õigusraamistik, nagu näiteks noortekohtu seadus, järgib pigem kasvatuslikku lähenemist kui puhast karistust. See võib avada ukse mitte ainult sümptomite ravile, vaid ka alaealiste kuritegevuse põhjustele. Teiste riikide kogemused ja keskendumine interdistsiplinaarsetele lähenemisviisidele on selles kontekstis paljulubavad, kuid esitavad ka väljakutseid, millega tuleb tegeleda.

Jääb vaid loota, et kogutud teadmised ja programmid avaldavad pikaajalist mõju ja suunavad noored tagasi paremale teele. Kas see õnnestub, sõltub hariduslikust lähenemisest, mis keskendub nii noorte probleemidele kui ka potentsiaalile.