Betoon kui kliimasäästja: nii võitleb meie linn kuumalainetega!

Betoon kui kliimasäästja: nii võitleb meie linn kuumalainetega!

Linnades nagu Viin läheb aina kuumemaks – ja mitte ainult eilsest saadik. Äärmuslik kuumus ja kuumalained on ammu muutunud igapäevaelu osaks. See ei tähenda mitte ainult kasvavat ohtu elanike tervisele, vaid ka seda, et õues elamise kvaliteet kannatab. Vastavalt aruandele meinkreis.at Kuumade päevade arv Viinis on viimase 30 aastaga kahekordistunud. Lisaks kuumalainetele on veel üks väljakutse: kliimamuutuste tõttu sagenevad tugevad vihmasajud ja tormid. Need võivad põhjustada üleujutusi, mis koormavad paljude linnade, näiteks Viini, kanalisatsioonivõrke.

Betoon ehitusmaterjalina võib selles kriitilises olukorras olla määravaks teguriks. Betoonil on võime peegeldada päikesevalgust, vältides avalike ruumide ja tänavate ülekuumenemist. Lisaks võimaldab heledates toonides betoonist sillutuskivide kasutamine vihmavee lokaalset ladustamist, mis aitab vältida üleujutusi. Kliima parandamiseks kasutavad linnad üha sagedamini nn käsnlinna põhimõtet, mille puhul vihmavesi juhitakse puude juurealasse. See mitte ainult ei soodusta puude kasvu, vaid jahutab ka mikrokliimat. Viinis rakendatakse seda põhimõtet juba edukalt Meidlingi Wolfganggasse linnaosas.

Kliimamuutused mõjutavad linnaelu

Kliimamuutuste väljakutsed on tohutud. Vastavalt EMP Kliimamuutustest tingitud riskid suurenevad eriti linnapiirkondades. Umbes kolmveerand Euroopa elanikkonnast elab linnades. Need piirkonnad on haavatavad kuumalainete, üleujutuste ja muude äärmuslike ilmastikutingimuste suhtes. Kunstpindadest ja -ehitistest vallanduv nn linnasoojussaare efekt aitab kaasa linnapiirkondades oluliselt kõrgemale temperatuurile kui maapiirkondades.

Nende probleemide lahendamiseks on föderaalvalitsus välja töötanud Saksamaa kliimamuutustega kohanemise strateegia. See strateegia annab poliitilise raamistiku valdkonnaüleseks kohanemiseks eelseisvate kliimamuutustega. Eduaruannetes kirjeldatakse, kuidas meetmeid rakendatakse ja millised väljakutsed on endiselt olemas. Vihmaveemajandus mängib siin keskset rolli. Saksamaa veemajanduse, kanalisatsiooni ja jäätmete assotsiatsioon on kogunud selle kohta teadmisi ja kutsub üles aktiivselt muutma veekasutust linnaarenduses.

Tuleviku linnaplaneerimine

Tõhus lähenemisviis linnade vastupanuvõime parandamisele kliimamuutustele võiks olla rohelise infrastruktuuri integreerimine. Uurimisprojektid töötavad välja strateegiaid nende elementide planeerimiseks ja rakendamiseks linnades, et tõsta elukvaliteeti ja paremini reageerida kliimaprobleemidele. Siin mängib keskset rolli käsnlinna põhimõtte idee. Läbi läbilaskvate materjalidega linnapiirkondade sihipärase kujundamise ei saa reguleerida mitte ainult kohalikku mikrokliimat, vaid panustatakse aktiivselt ka kliimakaitsesse.

Linnaruumi tulevik on tihedalt seotud kliimaga. Tähtis on näidata head kätt asjakohaste meetmete kavandamisel ja rakendamisel, et tagada inimeste elukvaliteet sellistes linnades nagu Viin. Väljakutse on suur, kuid nutikate lahendustega, nagu betooni kasutamine ja käsnlinna idee, oleks võimalik kliimamuutustele vastu astuda.