Väärkohtlemise skandaal SOS Lastekülas: Ohvrid nõuavad tõelisi tagajärgi!

Väärkohtlemise skandaal SOS Lastekülas: Ohvrid nõuavad tõelisi tagajärgi!

Praeguses arutelus SOS-lastekülade väärkohtlemise skandaalide ümber valitseb nördimuslaine ja nõuab kõikehõlmavaid tagajärgi. Toimetusele saadetud kirjades kutsutakse tungivalt üles vajama kahju kannatanud laste hüvitusfondi. Edith Kuschnig, kes ise on üks esimesi Moosburgi SOS-lasteküla lasteküla lapsi, räägib eriti muljetavaldavalt leinast ja valust, mille väärkohtlemine haavatavatele lastele maha jättis. Teie üleskutse ühiskonnale võtta lõpuks ometi vastutus tõsiselt vastu kõlab toimetajale saadetud kirjade kaudu ja leiab laialdast vastukaja.

Ka sisejuurdluste kriitika on eksimatu. Paljud hääled, sealhulgas Peter Baumgartner, väljendavad kahtlust, kas need sammud on ohvrite abistamiseks piisavad. "On aeg teha nähtavad järeldused ja avaldada tunnustust kannatavate laste vastu," nõuavad kannatanud. Teema aktuaalsusele juhib tähelepanu ka Marianne Fischeri märkus, et võrreldes teiste loomakaitseteemadega puudub pahameelte osas ennekuulmatu kisa.

Irmgard Grissi juhitav uurimiskomisjon

Nende väljakutsetega tegelemiseks alustab sel nädalal tööd komisjon, mida juhib endine ülemkohtu president Irmgard Griss. See meede on vastuseks tõsistele süüdistustele Tirooli ja Kärnteni rajatiste kuritarvitamise kohta. Komisjon on võtnud eesmärgiks hinnata organisatsiooni struktuure ja teha soovitusi põhjalikuks uuendamiseks. SOS Lastekülade nõukogu esimees Willibald Cernko ja tegevdirektor Annemarie Schlack on asjaajamises tehtud vigu juba tunnistanud. "Sisehindamisest ei piisa, et pakkuda lastele lubatud kaitsetagatisi," nendib Cernko.

Komisjon koosneb kuuest liikmest, sealhulgas kaks nõukogu esindajat ning selle eesmärk on tagada läbipaistvus. Cernko ise osaleb komisjonis ja tagab välisekspertide kaasamise. Komisjoni koosolekud on avalikkusele avatud, mis võib suurendada usaldust ja avatust. Samuti eeldatakse, et komisjoni poole pöörduvad väidetega teised kaitsealused teistest lasteküladest.

Ülemaailmne probleem

Juhtumid lastekülades ei ole ainult kohalik nähtus. Teadete kohaselt on lastevastasel vägivallal mitu nägu ja see ei esine ainult kirjeldatud asutustes. Ülemaailmne kogukond on pühendunud lastevastase väärkohtlemise ja vägivalla kõikvõimalikele vormidele, järgides juhtpõhimõtet „Ära jäta kedagi maha”. See hõlmab ka erilise tähelepanu pööramist eriti haavatavatele rühmadele, nagu ebasoodsas olukorras olevate sotsiaalsete klasside esindajad, tüdrukud ja puuetega lapsed. Sageli panevad vägivalda toime inimesed, kes vastutavad laste kaitsmise eest, mis muudab probleemi veelgi keerulisemaks.

See olukord ei avalda mõju mitte ainult mõjutatud lastele endile, vaid ka ühiskonda üldiselt. Vägivalla tunnistajaks olevad lapsed kipuvad neid käitumismustreid hiljem ise uuesti tootma. Nõiaring, millest saab välja murda vaid kõikehõlmavate meetmete ja kultuurimuutuse abil. Otsustavad sammud tuleb astuda kohe, et tagada noorte kaitse nii Austrias kui ka kogu maailmas.