Viin on vihkamiskuritegude tipus: kasv 2024. aastaks 20 protsenti!

Viin on vihkamiskuritegude tipus: kasv 2024. aastaks 20 protsenti!

Viimane statistika vihakuritegude kohta Austrias näitab murettekitavaid suundumusi. 2024. aasta vihakuritegude aruande kohaselt registreeriti Austrias kokku 6786 eelarvamustest ajendatud kuritegu, mis on ligikaudu 20 protsendiline kasv võrreldes 2023. aastaga. Eriti murettekitav on see, et Viin on 1886 juhtumiga esikohal, mis on 54 juhtumit rohkem kui aasta varem. Naaberriikides Alam- ja Ülem-Austrias on registreeritud ligikaudu 1200 eelarvamusmotiivi. Neid arenguid ei saa eirata, sest toimub midagi, mis mõjutab meie ühiskonda.

Vihakuritegude levinumad motiivid on maailmavaade, mida mainiti 45 protsendil juhtudest. Viinis oli selliseid kuritegusid 723 juhtumit, mis on 130 võrra suurem kui eelmisel aastal. Seevastu rahvusliku või etnilise päritolu tõttu registreeriti 465 juhtumit, mis on eelmise aastaga võrreldes vähem. Ka registreeritud puudega seotud juhtumeid oli Viinis vähe, vaid 23.

Teatamata juhtumite arv ja kontrollimise määr

Austrias on kliirensi määr 67 protsenti, mis jääb 2023. aastaga võrreldes stabiilseks. Viinis on see aga madalaim 47,9 protsenti ja näitab 3,7 protsendilist langust. Need arvud näitavad julgeolekuasutuste ees seisvaid väljakutseid. Vorarlbergis seevastu registreeritakse kõrge kliirensi määr, 81,7 protsenti. Jääb üle loota, et rohkem vihkamiskuritegude vastaseid meetmeid võivad samuti suurendada kontrollimise määra Viinis.

Kurjategijate osas on 86 protsenti kahtlustatavatest mehed ja 26 protsenti välisriigi kodanikud. Pilt muutub veelgi süngemaks, kui pöördume naistevihkamise motiivide poole: austerlased olid kahtlustatavad kolmel juhul viiest. Need andmed viitavad sellele, et enamuse kuritegudest meie riigis panevad toime koduvägivallatsejad, mis on kindlasti mõtlemisainet.

Varjatud ohud Internetis

Märkimisväärne trend on vihakuritegude kasv Internetis, kus on dokumenteeritud ligi 2000 eelarvamusmotiivi. Umbes 50 protsenti rassistlikest motiividest salvestatakse veebis. Enamlevinud süütegudeks on keeluseaduse rikkumised, millele järgnevad varalise kahju tekitamine ja kehavigastus. Eelkõige on murettekitavaid mõõtmeid saavutamas antisemiitlikud ja moslemitevastased vihapostitused. Seoses sellega kutsub siseminister Gerhard Karner ühiskonda üles nende arengute vastu aktiivselt tegutsema, et vältida agitatsiooni üle vägivallaks.

Lootusekiir võib olla hiljuti vastu võetud vihakuritegude vastane riiklik tegevuskava. SPÖ on kutsunud üles kiirele elluviimisele ja rõhutanud, et teatamata jäetud vihakuritegude arv on jätkuvalt äärmiselt kõrge. 2024. aasta aruande arvud näitavad selgelt, et on vaja võtta meetmeid, et võidelda selle kuritegevuse vormiga ja kaitsta mõjutatud rühmitusi.

Siseministeeriumi aruande statistika ja [MeinBezirki] üksikasjalik analüüs teevad ühe asja selgeks: vihakuritegudega toimetulekul on vaja head kätt, sest ühiskonna ees on kiireloomuline ülesanne võtta seda probleemi tõsiselt ja sellele asjakohaselt reageerida.