ELi tippkohtumine: fookuses on vaidlus Iisraeli ja relvaprogrammi üle!

ELi tippkohtumine: fookuses on vaidlus Iisraeli ja relvaprogrammi üle!

26. juunil 2025 kohtusid Euroopa riigipead ja valitsusjuhid Brüsselis EL-i suve tippkohtumisel. See toimus vahetult pärast NATO tippkohtumist Haagis ning puudutas julgeolekut ja kaitset. Eelkõige tekitas juhtkonna esindajate seas tuliseid arutelusid ja erinevaid arvamusi olukord Lähis-Idas. Sellest teatab väike ajaleht 13 tippkohtumise lõppdeklaratsiooni punktidest käsitlesid neid küsimusi.

Keskseks teemaks oli programm SAFE, uus kaitselaenupakett, mis võimaldab rahastada kuni 150 miljardit eurot. Euroopa Komisjon on seega sillutanud teed liikmesriikidele rahaliste vahendite eraldamiseks, et investeerida sellistesse valdkondadesse nagu õhutõrje ja droonitehnoloogia. Komisjoni president Ursula von der Leyen rõhutas, et Euroopa peab võtma kiireloomulisemalt vastutuse oma julgeoleku eest. ELi esindus kirjeldab lepingut kui murrangulist sammu Euroopa tugevdamisel, kuna liikmesriigid peavad esitama riiklikud kavad kuue kuu jooksul, mida seejärel hindab komisjon.

Erimeelsused Lähis-Ida üle

Vaatamata edusammudele kaitsesektoris on olukord Lähis-Idas jätkuvalt tegur, mis suurendab pingeid EL-is. Kuidas Väikesed ajalehed märgivad, on Iisraeli poliitikast vähem aru saadud. Tippkohtumisel kritiseerisid eelkõige Hispaania ja Sloveenia valitsusjuhid humanitaarkatastroofi Gazas ning kutsusid üles sõlmima relvarahu ja vabastama kõik pantvangid. Need probleemid peegeldavad Euroopa riikide vahel tekkivaid sügavamaid lõhesid.

Sõna võttis ka Austria kantsler Christian Stocker, kes arutas kolmandate riikidega seotud probleeme ja välispiiride kaitset. Nende arutelude käigus kutsus Ungari peaminister Viktor Orbán üles "mässule" kehtivate rändereeglite vastu ja pani veto uuele Venemaa-vastaste sanktsioonide paketile, pannes veelgi proovile ühtsuse bloki sees.

Edusammud rändepakti alal

Vaatamata erimeelsustele välispoliitika vallas, oli ka positiivseid uudiseid: Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas rändepakti edenemisest. Liikmesriigid nõustuvad, et ühine lähenemisviis rändele on hädavajalik. Ukrainat käsitlev peatükk võeti hästi vastu, kuigi Ungari on endiselt skeptiline. Euroopa Parlament tegeleb praegu ka julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga tugevdada veelgi koostööd ja tõhusust nendes valdkondades.

ELi ees seisvad väljakutsed on erinevad. Kuigi suurenenud kaitsekulutused ja innovatsioonipõhine lähenemine SAFE programmile liiguvad õiges suunas, muutub üha selgemaks vajadus sisemise konsensuse järele Lähis-Ida poliitikas ja muudes pakilistes küsimustes. Saab näha, kuidas EL end lähikuudel positsioneerib.