Revolutsioon puitehituses: Boku arendab lehtpuidust uuenduslikke materjale!

Revolutsioon puitehituses: Boku arendab lehtpuidust uuenduslikke materjale!

13. oktoobril 2025 esitleti Loodusvarade ja Maaülikooli (Boku) algatatud uurimisprojekti “UniStrand”, mis pakub paljulubavaid uudiseid puitehitusele. See puudutab uue põlvkonna puitmaterjalide väljatöötamist, mis on mõeldud lehtpuidu, nagu pöök, tamm ja pappel, tõhusaks kasutamiseks. Need algatused on osa suuremast trendist, kus puitu nähakse mitte ainult kauni ehitusmaterjalina, vaid ka kliimasõbraliku alternatiivina energiamahukatele toorainetele. Valju Minu piirkond Teadlaste eesmärk on tõsta ressursi tootlikkust üle 80% nn kiudude – pikkade peenikeste puiduhake – kasutamise kaudu. See võib põhjalikult muuta praegust praktikat, mis tugineb suuresti okaspuidust valmistatud ristkihtpuidule.

Praegu kasutatakse puitehituses tõhusalt vaid 30–40% kogu puidust, millest suur osa langeb saepuru või hakkena. Uue tehnoloogiaga, mida arendatakse teadusasutuste partnervõrgustikus, metsanduses ja ehitustööstuses, võivad need numbrid aga oluliselt kasvada. Esitatud süsteem pole mitte ainult keskkonnasõbralikum, vaid pakub ka paremaid tugevusomadusi võrreldes tavaliste toodetega nagu OSB või tavaline saematerjal.

Fookuses jätkusuutlikkus

Ressursisäästliku puidu kasutamise vajadust tugevdavad metsastruktuuride pidevad muutused. Segapuistud ja kasvav lehtpuude osakaal nõuavad puidu kasutamise ümbermõtestamist. OTS rõhutab, et puit mitte ainult ei salvesta süsinikku, vaid on muutumas üha olulisemaks ka jätkusuutliku ehitusmaterjalina kaasaegses ehituses. Keskendudes kauakestvatele ehitustoodetele, on eesmärk vältida dramaatilisi keskkonnamõjusid, mis võivad tekkida puidu põletamisel kütusena.

BML-i THINK.WOODi algatuse rahastatud projekt UniStrand võiks seega mitte ainult näidata lahendusi kiiresti kasvavale elamuehitusele, vaid anda ka olulise panuse CO2 emissiooni vähendamisesse. Mitmekorruseliste puitmajade ehitamine, näiteks HoHo Viini tuletorni projekt, näitab juba, kui paljutõotavad need lähenemisviisid tuleviku jaoks on.

Uued tehnikad, uuenduslikud materjalid

Valmistatud paneelistruktuur koosneb mitmest kihist risti liimitud puitriba paneelidest paksusega 7-17 cm. Need paneelid ei taga mitte ainult paremat stabiilsust, vaid on ka disainitud nii, et neid saab tootmise ajal kohandada erinevate disaininõuetega. Akna- ja ukseavad võib tootmisprotsessi käigus otse välja jätta, mida Emma Nussbaum Bokust kirjeldab kui olulist edasiminekut materjalitõhususes.

Kokkuvõttes näitab projekt “UniStrand”, kuidas puit kui traditsiooniline ja kaasaegne ehitusmaterjal võib läbi uuenduslike tehnikate ja jätkusuutliku fookuse omada tulevikus suurt mõju ehitustööstusele. See areng võib muuta puitehituse revolutsiooniliseks ja kasutada täielikult ära lehtpuidu potentsiaali. Viini ja kogu Austria kohta kehtib järgmine: Siin valmistatakse homset puitkonstruktsiooni!

Lisateavet ja üksikasju puidu kui ehitusmaterjali potentsiaali kohta tasub heita pilk põhjalikule uuringule Föderaalne Keskkonnaagentuur, mis annab väärtuslikke andmeid puidu kättesaadavuse ja kasutamise kohta ehitustööstuses.