Austria föderaalarmee plaanib investeerida miljardeid droonidesse!

Austria föderaalarmee plaanib investeerida miljardeid droonidesse!

Kuhu lähevad Austria relvajõud? Paljud inimesed esitavad endale selle küsimuse, eriti arvestades lähiaastate suuri investeeringuid. Aastatel 2022–2024 on seadmetele planeeritud 3,4 miljardit eurot, aastaks 2024 lisandub veel 1,7 miljardit eurot. Aga kus on siin mängus kohalik tööstus?

Valitsus on kehtestanud riigikaitses kokkuhoiu keelu; see on ainus riigiasutus, kus eurokärpeid ei tehta. Sellegipoolest jääb sisemajandus suurte tellimuste puhul kõrvale. Täis 60 protsenti lisandväärtusest peaks jääma riiki, kuid eelkõige väiksematel kahesuguse kasutusega tootjatel on hankel osalemiseks vähe võimalusi. Föderaalarmee hanked keskenduvad suuresti rahvusvahelistele pakkujatele.

Ostab suuri kaubamärke ja rahvusvahelisi tootjaid

Näiteks 315 Magni-X drooni telliti Iisraeli tootjalt Elbit Systems. Need droonid maksavad 8,48 miljonit eurot ning on varustatud täiustatud öövaatluskaamerate ja AI-tarkvaraga. Ka seadmete hooldus jääb tootja kätesse. Kaitseministeerium omistab välishanked toodete kvaliteedile ja põhjendab sellega tehtud otsuseid. Sektor võiks aga kodumaistest ettevõtetest palju rohkem kasu saada.

Pingeid tekitab lõhe tööstuskoostöö eest vastutavate kaitse- ja majandusministeeriumide vahel. Samal ajal kui “Tööstuskoostöö” töörühm püüab aasta lõpuks välja töötada selged reeglid vastukaubanduse jaoks, ootab kodumaine tööstus asjatult tagasisidet. Kohalikke ettevõtteid kaasavaid lepinguid pole seni olnud. Eelmisel aastal sõlmisid relvajõud ilma ühegi vastutehinguta lepingu nelja transpordilennuki kohta – järjekordne näide tähelepanuta jäetud sisemajandusest.

Vastukaubandus ja selle väljakutsed

Austrias on arutelu vastutehingute üle tundlik pärast aastaid hankeprotsessi negatiivselt mõjutanud Eurofighteri afääri. Kuigi vastukauplemine on rahvusvaheliselt levinud ja seda ei diskrediteerita, valitseb siin suur ebakindlus. Manfred Essletzbichler Wolf Theissist juhib tähelepanu, et vanade skandaalide kordumise vältimiseks on hädasti vaja selgeid kriteeriume ja läbipaistvat protsessi. Philipp J. Marboe, samuti Wolf Theissist, on optimistlik ja loodab, et varsti lülitatakse hankeplaani taas vastukaubandus.

Töörühma, kuhu kuuluvad Majandusministeeriumi ja Tööstusliidu esindajad, ülesandeks on alternatiivide hindamine ja selgete suuniste koostamine. AIA tegevdirektor Paul Frühwirth märgib, kui oluline on anda kohalikele ettevõtetele võimalus sellistest tehingutest kasu saada. Lihtsalt soovitatakse teha tihedamat koostööd Euroopa tootjatega, et vähendada sõltuvust USA-st ja edendada nende enda tootmisvõimsusi.

Selle taustal soovib ka föderaalarmee tulevikus omal algatusel aktiivseks muutuda. Nad järgivad tee-seda-ise-lähenemist ja on juba välja töötanud droonide prototüübid nagu “Flip”, “Maya the Bee” ja “Puck”. Kuid need ei ole mõeldud tootmisse jõudmiseks, vaid on pigem õppemudelid.

Olukord on jätkuvalt pingeline. Samal ajal kui välispoliitilised pinged ja rahvusvahelise sõjavarustuse hankimine möllavad, toimus hiljuti Simmeringis sõja ja võidurelvastumise vastane meeleavaldus, millest aga olid osa võtnud vaid üksikud huvilised. Mis edasi saab, jääb näha.

Väljakutsed on suured, aega napib. Kas kasutame tulevikus võimalust kohaliku oskusteabe edendamiseks või jääme rahvusvahelisel areenil jätkuvalt suurte nimede juurde? Järgmised kuud võivad olla otsustava tähtsusega, et otsustada, kas kohalikul kaitsetööstusel läheb tulevikus hästi.

Neile, kes soovivad teemasse süveneda, aruanded alates profiil, Majandusuudised ja Tööstusajakiri põnevaid teadmisi ja jooksvat teavet.