GLÜCKSKINDER: Noored räägivad filmis inimeseks olemisest ja traumadest

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Projekt “Glückskinder” toimub 15. linnaosas, kus noored saavad kunsti ja teatri kaudu terapeutilisi kogemusi.

Im 15. Bezirk findet das Projekt "Glückskinder" statt, wo Jugendliche durch Kunst und Theater therapierte Erfahrungen sammeln.
Projekt “Glückskinder” toimub 15. linnaosas, kus noored saavad kunsti ja teatri kaudu terapeutilisi kogemusi.

GLÜCKSKINDER: Noored räägivad filmis inimeseks olemisest ja traumadest

Põnevas projektis, mis keskendub noorte kunstilisele arengule, teevad koostööpartnerid diverCITYLAB ja Melike Yağız-Baxant uut teed. 15. linnaosas Sir Karl Popperi keskkoolis toimub pealkirja "ÕNNED LAPSED" all uuenduslik programm, mis pakub 13 noorele semestri jooksul erinevaid loomingulisi väljendusvõimalusi. Kuidas meinkreis.at aruanded, hõlmab projekt selliseid tegevusi nagu teatri improvisatsioonid, maalimine ja intensiivsed arutelud. Need on mõeldud selleks, et aidata osalejatel oma lugusid ja emotsioone kunstiliselt töödelda.

Eriline tipphetk on filmi “GLÜCKSKINDER” loomine, mis käsitleb inimeseks olemise, unistuste, valu, huumori ja ebaõnnestunud kogukonna teemasid. Idee ja suuna viib läbi andekas Melike Yağız-Baxant, kes tegeleb oma kunstitöös sageli migrantide kogemustega. Projekti toetavad muu hulgas BMKWF-i “Kunst on klass”, Austria Vabariigi Tulevikufondi ja Rudolfsheim-Fünfhausi linnaosa. Lisaks Yağız-Baxantile on aktiivsed ka mitmed teised panustajad, nagu Mohammad Alhazaa, Khloe Djordjevic ja paljud teised.

Pilk panustajatele ja toetajatele

Noorte loomingulist teekonda saadab pühendunud meeskond. Tööülesannete hulka kuulub kaameratöö, mis on Christian Schratti ja Özgün Yarari käe all ettevõttest Diaspora Film e.U. valetab. Ka filmi montaaži teeb Schratt. Samuti saavad noored toetust Gabriela Hütteri kunstiteraapia toetusest ja Anna Schoberi dramaturgilisest töötlusest. See mitmekihiline tugi tagab, et iga osaleja leiab oma hääle ja saab loovalt väljendada teda puudutavaid sotsiaalseid probleeme.

Teises kontekstis räägib Melike Yağız-Baxant omaenda rändekogemusest oma tekstis “Kunstiteraapia õhtu”. Ta kirjeldab oma karjääri ja väljakutseid, millega ta Austrias näitlejana silmitsi seisis. Tema annet näidati viimati lavastuses “Glückskind”, mis pälvis United Soolo festivalil parima füüsilise teatri auhinna. Need etteasted näitavad, kui keeruline on tema lähenemine kunstile ja teatrile ning žürii kiitis eriti tema jutuvestmise pühendumust ja tugevust. Valju melike-yagiz-baxant.net FALTERi autor Martin Pesl tõstab esile oma koomiksiannet ja kirjeldab oma lavastusi kui ainulaadseid.

Kunstiteraapia kui integratsioonitee

Lisaks räägitakse kunstiteraapia olulisusest migrantide töös. Valju art-vedar.com Loomingulised väljendusvormid, nagu teater ja kujutav kunst, võivad olla olulised vahendid pagulaste kogemuste töötlemisel ja integratsiooni edendamisel. See seos kunsti ja sotsiaalsete küsimuste vahel on ka projekti “GLÜCKSKINDER WANTED” keskne komponent, mis mitte ainult ei stimuleeri kunstilist loovust, vaid aitab kaasa ka kogukonna tugevdamisele.

See mitmekihiline projekt näitab, kui oluline võib olla kunstilise väljenduse ruum, eriti sisserändaja taustaga noorte jaoks. See avab uusi vaatenurki ja soodustab üksikute lugude ja väljakutsete mõistmist. Selle projekti tulevik lubab jätkuvalt võimaldada viljakaid arenguid kunsti ja integratsiooni vallas.